Struktuurfunktsionalistlik lähenemine massikommunikatsiooni uuringutes tegeleb ühiskonna struktuuri ja funktsioonide küsimustega ehk kommunikatsiooniprotsessidega makrotasandil. paneb rõhu ühiskonna struktuurile, ülesehitusele ning vaatab meediat kui üht sotsiaalset süsteemi, üht struktuuri osa, mis opereerib spetsiifilise välise süsteemi (ühiskonna) sees sotsiaalsete ja kultuuriliste tingimuste kogumis. funktsionalistliku lähenemise eeldus: ühiskonda hoiab koos konsensus, koostöö. Massimeedia stabiliseerib tervikut, aitab kaasa ühiskonna integratsioonile. Lasswelli massikommunikatsiooni kolm funktsiooni: 1. seirefunktsioon keskkonna järelevalve. Avalikkusesse jõudev kommunikatsioon pakub hoiatusi peatsete ähvarduste ja ohtude kohta kogukonna või selle liikmete väärtussüsteemidele. Massikommunikatsioon annab võimaluse keskkonda kontrollida väärtustes ilmnevate ebakõlade puhul tekivad tormilised reaktsioonid, sest ohusta...
kirjeldada ühiskonnas tegelikult toimuvat. Hakati aimama, et sotsiaalne mateeria on midagi võrratult komplitseeritumat, kui on sea mateeria füüsikaline või bioloogiline vorm. Metodoloogilises plaanis tähendas see vajadust leida uus, sotsiaalse mateeria uurimiseks ja 32 kirjeldamiseks sobivam lähenemisviis. Selle pakkuski juba 19. sajandi lõpus struktuurfunktsionalistliku metodoloogia näol välja kujunema hakanud teadus ühiskonnast sotsioloogia." "Quetelet` seisukohti kuritegevuse küsimustes iseloomustab sotsiaalne determinism. Viimasest lähtudes väitis ta, et ühiskondliku elu nähtusel on oma põhjused, mis tekitavad ja neid determineerivad niisamuti nagu põhjuslikult on tingitud välismaailma nähtused. Ka kuritegevus on sotsiaalne nähtus, millel on oma põhjused, ja kuna kuritegevus on sotsiaalne nähtus, siis ei saa
annaabi.ee 
