juhtunud“. (W. Churchill) Tõde muutub ka ajaga. Inimese kasvades, arenedes muutub tema pilt maailmast ning tema arusaam tõest. Seega täit tõde tõe kohta ei ole inimestele lihtsalt n-ö sülle visatud, igaüks peab leidma oma. Kuid mis inimesele eluga kaasa antud on, on vaba tahe. Suurem osa inimestest ei oska aga sellega midagi peale hakata, sest inimesed on selleks, et rahus koos elada, maailma piiridesse surunud. Nad on kehtestanud seadused, reeglid, struktureerinud ühiskonna. Kogu elamine- olemine käiks nagu mingi ettekirjutatud stsenaariumi järgi. Pühendatakse suur osa oma elust sellele, et lõpuks kätte saada paber, mis garanteeriks hästitasustatud töökoha. Selles ei ole iseenesest midagi halba, kui see on see, mida tõeliselt tahetakse, mis inimese õnnelikuks teeb. Kuid paljud inimesed on sellest “paberist“ hoolimata õnnetud, stressis, masendunud. Kahjuks ei garanteeri hea kooliharidus inimesele õnne ja rahulolu.
Avastusliku õppimise puhul peab õpetaja jääma olukorda, kus ta vaikib õigest lahendusest ka siis, kui õpilastel ülesande lahendamine ebaõnnestub või luuakse nende poolt vääraid tõlgendusi õppematerjalist; Avastusliku ja uurimusliku õppe korraldus nõuab väga palju ajaressurssi ning planeerimist ja metoodilist ettevalmistust. Tavaliselt on õpetaja esitus õppematerjalist tõhusam avastuslikust õppest, kuna õpetaja on struktureerinud ja kohandanud õppematerjali vastavalt õpilaste arengutasemele; Õpimotivatsiooni loomine õnnestub heal õpetajal ka siis klassis luua, kui see alguses puudub; Avastusliku õppe eeldusteks on õpilaste motiveeritus, õpioskuste ja põhiteadmiste olemasolu; Harilikult võtab avastuslikul teel õppimine palju enam aega, kui näiteks õpetaja poolt klassi ees õpetamine või meeldejätmine lugemise põhjal. (Krull, 2000)
annaabi.ee 
