kuidas käesolev uurimistöö on seotud eelnevalt olemasoleva teabega. Liigutakse üldiselt konkreetsemale, alustades kesksete mõistete defineerimisest. Peatükkidele pannakse sisust lähtuvad pealkirjad. - Uurimismetoodika. Kirjeldatakse uuringu tüüpi, uuritavaid isikuid ja/või uuritavat materjali, andmete kogumise ja analüüsimise meetodeid ja uurimisprotsessi. - Tulemused. Uurimistulemuste esitamine ja analüüsimine, struktureerides materjali uurimisküsimuste v eelnevalt loodud kategooriate kaupa. Tavaliselt tuuakse esimeses alajaotuses uuritavaid v uuritavat materjali kirjeldavad (tausta)andmed. - Arutelu ja järeldused. Uurimistulemuste vaatlemine teoreetilise tausta ja varase- mate uurimuste kontekstis. Antakse hinnang tulemuste usaldusväärsusele, kehtivuse piirangutele, uuringu olulisele ning pakutakse välja edaspidi uurimist vajavad prob- leemid
positsiooni. Hiljem mõõtsin ära telefoni kõrguse. Vaatluse ajal ei õnnestunud kohata ühtegi ratastoolis liiklejat kelle kaasabil oleks saanud teha illustreerivaid fotosid. 21 3.2. Intervjuude valimi ja teostuse kirjeldus Kvalitatiivses uurimuses toimub andmete analüüs samaaegselt andmete kogumisega ning analüüsimeetodi aluseks on sõnad. Sisuanalüüsi puhul tutvub autor andmetega väga põhjalikult, neid korduvalt lugedes ning vajadusel materjali vähendades, selekteerides ning struktureerides. (Burns jt. 1993: 563). Andmete kogumiseks kasutatakse avatud küsitlusi, millel puuduvad vastusevariandid. Intervjuud salvestatakse ja kirjutatakse transkriptsioon. Osaliselt on vastused fenomenoloogilised, kus uuritakse küsitletava mõtteid ja tundeid. Uuritavate ühtseks tunnuseks on see, et neil esineb liikumispuue ja nad liiguvad ringi ratastooliga. Magistritöö empiirilises osas plaanisin algselt läbi viia ankeetküsitlust kasutades mugavusvalimit