täpsemalt juttu juba eelseisvas loengus.) Järgnevalt keskendung 3 kultuurisotsioloogia tänapäevasele klassikule, kes püüavad oma lähenemises kultuurile ja ühiskonnale mikro- ja makrotasandit sünteesida. Kultuur, struktuur ja agency: Bourdieu, Giddens, Elias Pierre Bourdieu (1930-2002) Bourdieu'd mõjutasid 1950ndate Pariisis õppides fenomenoloogia, eksistentsialism ja marksism. Ta käis Althusseri loengutes ja huvitus Levi4. loeng-Kultuurisotsioloogia II. Andreas Ventsel 9 Straussi strukturalistlikest kultuuriteooriatest. Samas koges Bourdieu Alzeerias välitöödel, et Levi-Straussi üldistused sugulussidemete jm reeglite kohta ei ole üldkehtivad. Edaspidi pühendus oma kaasaegse Prantsuse ühiskonna uurimisele. Nagu Goffmangi oli väga interdistsiplinaarsete huvidega ja on mõjutanud väga paljusid hilisemaid kultuurteooriaid väga erinevates distsipliinides. Refleksiivne sotsioloogia. Võiks öelda, et Bourdieu tähtsus sotsioloogiale on sama mis Geertzi tähtsus antropoloogiale
Kuidas kõik juhtus? Analüütilised draamad algavad loo lõpust. Etenduses püütakse taastada minevikus toimunud sündmused. Ibseni teosed. Memento. Shakespeare'i Romeo ja Julia. Pinget tõstavad: · Tegelase või lugeja infopuudus. Õudusfilmid, kriminullid · Vastuvõtjal on võimalus tegelasega samastuda. Action-draamad · Sündmustiku suur risk. Pangarööv. Kompositsioonianalüüs. Compositio ld k ülesehitus. Lähtutakse enamasti strukturalistlikest meetoditest. Teos jaotatakse osadeks. Kunst peab olema tihendatud elu. Sisu kõrval hinnatakse ka ülesehitust. Teatraalsuse nõue. Näitekirjanik peab arvestama ka vaataja vastuvõtuvõimega. Draamakirjandus liigendatakse kolmeks tasandiks: vaatused, stseenid ja etteasted. Vaatus on kõige suurem üksus, mis on teineteisest eraldatud vaheaegadega. Vaatusevahetusel muutub tegevuse aeg ja koht või atmosfäär. Dekoratsioone vahetatakse ka etenduse keskel. Traditsiooniliselt 3-5 vaatust
annaabi.ee 
