ajalooline muutumine). | Strukturalistlik lingvistika. Saussure’iga sai alguse sünkrooniline (keel ajahetkel) uurimine. Saussure eristas keelt (langue) ja kõnet (parole). Inimene tajub eri elemente lähtudes nende erinevusest teiste elementidega (hea-kuri, naine-mees). Sõna struktuur: tähistaja (akustiline kujund) ja tähistatav (idee); tähistaja ja tähistatav on juhuslikus suhtes. Keelt käsitletakse inimkogemuse keskse ning struktueeriva mehhanismina. | Strukturalistik antropoloogia. Lévi-Strauss märkis struktuuride universaalsust (kultuurierinevustest hoolimata), sest kodifitseerimisprotsessid (rituaalid, paarilise valimine; müütide sarnasus). Müteem on on müüdi vähim iseseisev, muutumatu ja tähenduslik koostiselement (analoogne foneemidele, morfeemidele ja sememeemidele). | Semiootika uurib märgisüsteeme (objektide/mudelite sümboolset funktsioneerimist). Kirjanduse puhul uurib
1877) Loodusallegooriline- Solaarmütoloogia, solarism, F. Max Müller Ritualistlik - müüt kui riituse toime sõnaline vaste, J. E.Harrison 6. Kõrvuta psühhoanalüütilist ja strukturalistlikku lähenemist müütide uurimisel. Psühhoanalüütiline müüdikäsitlus Otto Rank kangelaste tüpoloogia Sigmund Freud müütide ja unenägude seos, projektsioon Carl Gustav Jung kollektiivne arhetüüp, mis kajastub müütides ja unenägudes Strukturalistik lähenemine Vladimir Propp muinasjuttude seos müütidega, juttude põhinemine samal süntagmaatilisel skeemil Claude Levy-Strauss - paradigmaatiline struktuur, binaarsed opositsioonid müütides 7. Too välja allikate iseloomust tulenevaid erinevusi indoeuroopa ja soome-ugri (või uurali) rahvaste mütoloogiate uurimisel. Soome-ugri ja indoeuroopa mütoloogiate erinevusi · Allikate erinevus soome-ugri rahvaste mütoloogia kohta pole võrreldavaid varaseid