Oletuse häälikumuutuste reeglipärasusest sõnastas J. Grimm. Idee keelkonnast ja keelepuu mudeli pakkus 19.saj. A. Schleicher. Uuema põlvkonna keeleteadlased K. Brugmann, A. Leskien ja H. Paul absolutiseerisid keeleajalugu ja arvasid, et häälikuseadused on nagu loodusseadused, mis ei tunne erandeid. Need teadlased kuulusid noorgrammatikute koolkonda. 20.saj. alguses tekkis arusaam keelest kui süsteemist. See on moodsa keeleteaduse alust. Keele kui süsteemi käsitlust nimetatakse strukturalismiks. Selle rajaja on Ferdinand de Saussure. Jan Baudouin de Courtenay kasutas esmakordselt terminit "foneem". Strukturalismi loogiline jätk on Praha koolkond, kuhu kuulusid mh Nikolai Trubetskoi ja Roman Jakobson. Trubetskoi on moodsa fonoloogia rajaja. Iga foneem on vastandatud süsteemi teistele foneemidele (opositsioon). Foneemi kirjeldavad distinktiivtunnused. Praha koolkond käsitles opositsioone, millel on kaks tunnust (heliline-helitu jms). Selliseid opositsioone nimetatakse binaarseteks
2. Idealismi ehk liberalismi kui üht rahvsuvaheliste suhete põhikoolkonda iseloomustab a. naiivne sõjakäsitlus b. arusaam riikidest kui koostööle orienteeritud partneritest, mitte sõjajalal vaenlastest c. rahvusvaheliste lepintute tähtsustamine d. optimistlik käsitlus inimloomusest 3. Koolkonda, mis käsitleb rahvusvahelisi suhteid mitte reaalsete, vaid sümboolsetena, identiteetide ning a. uusliberalismiks b. postmodernismiks c. strukturalismiks d. konstruktivismiks 4. Westfaali maailmasüsteemi mudeli algsete tunnuste hulka kuuluvad: a. Euroopa riikide kokkulepe ühise kristluse tõlgenduse levitamiseks üle maailma, b. õigusloome, vaidluste lahendamine ja õiguse elluviimine on valdavalt riikide asi, c. riikide erimeelsused lahendatakse sageli jõuga, määrab tegelik tugevus, d. maailm jaguneb suveräänseteks riikideks, mis ei tunnusta kõrgemat võimu ja võistlevad võimu pärast, e
annaabi.ee 
