erinev tähendus. Sõna ja tähenduste eristamine- sünonüümitest, antonüümitest, moodustustest. Abstraktsionistlik käsitlus- sõnal on 1 abstaktne põhitähendus,mis peaks katma kõik selle alltähendused. (ajama-jõudu kasutades midagi liikuma sundima). Polüseemia võrgustik-polüseemsed tähendused lähtuvad ühest või mitmest prototüüpsest tähendusest. Metafoorme fraseologism-mitmesõnaline tervikväljend. Iseloomulik kindel tähendus, kuid esineb teatud tähendusnihkeid. Strukturaalsemantika- sõna tähendus selgub ainult seostes teiste sõnadega(komponentanalüüs), tähendusväli- sõnavara jaguneb temaatiliselt. Tähendusvälja moodustavad tähendusliku ühisosaga sõnad. Võib olla hierarhiline struktuur. Paradigmaatilised suhted-seovad tähendusi,mitte lekseeme. Hierarhiasuhted-liigisuhted, üks kahest omavahel seotud tähendusest on kõrgem(hüperonüüm) ja hõlmab teist(hüponüümi). Kõrgem tähendus sisaldab endas kõik temaga seotud hierarhias allpool olevad tähendused
Ülekantud tähendus on tähendus, mille keelend on saanud tema kasutama hakkamisel mingis talle ebatavalises seoses (hrl võrdluse alusel). Nt mürgine `õel' (mürgise keelega vanamees, mürgine vanamees); jämedakoeline `peenuseta, tahumatu' (jämedakoelised naljad); seapesa `segamini tuba, ase vm'; veab seanahka `looderdab' ja seanahavedaja `looder'; seasõrg `üks sõlmeliike'. 27. Semantika meetodid - komponentanalüüs (strukturaalsemantika põhimeetod ja põhineb oletusel, et sõnade tähendused koosnevad elementaarsetest tähendusosakestest ja on seega kirjeldatavad nende osakeste summana; seemid ja semeemid); loomulik semantiline metakeel (semantilise komponentanalüüsiga umbes samal ajal tekkinud leksikaalse dekompositsiooni meetod; aluseks on samuti oletus universaalsete tähenduskomponentide olemasolust, kuid neid
annaabi.ee 
