Seega viib õppimine suurema hulga seoste, sünapside loomiseni, mis tagab edukama mõtlemisprotsessi. Kordamine tugevdab vastavaid seoseid aju sünapside vahel. Meie aju salvestab ainult väikese osa saabunud informatsioonist. Eristatakse lühi- ja püsimälu. Lühimälu põhineb neuronite ahelas esineval järelmõjul (impulsi ringlus). Lühimälus leiduv informatsioon unustatakse kiiresti kui seda harjutamise teel püsimällu ei kanta. Püsimälu põhineb arvatavasti kestval strukturaalsel või keemilisel sünaptiliste ühenduste loomisel, mis on seotud valguliste ainete sünteesiga. Püsimälus püsib info kättesaadavana ka pikema aja möödudes. Mälujälg muutub kasutamisega üha tugevamaks ning mälu sisu järjest häirekindlamaks. Lähtudes informatsiooni töötlemise iseärasustest jaotatakse lühimälu omakorda sensoorseks mäluks ja primaarseks mäluks. Püsimälu jaotatakse aga sekundaarseks mäluks ja tertsiaarseks mäluks
A.S. 2007: 13). Seksuaalvähemused ei leia sageli seadusandluses piisavalt kaitset diskrimineerimise ja vägivalla vastu. Diskrimineerimise ning seksuaalvähemuste vastu suunatud vägivalla aluseks on tihti heteronormatiivsus ja heteroseksism. Selle puhul defineeritakse heteroseksuaalsust kui normaalset ja ideoloogiliselt ainukest ühiskonna poolt aktsepteeritavat seksuaalsuse vormi. Heteroseksism mõjub strukturaalsel, institutsioonilisel, sotsiaalsel ja individuaalsel tasandil ning seda esineb ka seadustes (K.A.S. 2007: 23). 2.3.1 Homofoobia Homofoobiat võib defineerida mitmeti: hirm, vastumeelsus, sallimatus ja viha homoseksuaalsuse ja homoseksuaalsete inimeste ning nende eluviisi ja kultuuri vastu (K.A.S. 2007: 14); soov homoseksuaale diskrimineerida; katse homoseksuaale diskrimineerida (Robinson 2005). Homofoobial võib eristada järgmisi põhjuseid:
Need õpetajad valitakse nende sionaalsed vanemad ja düsfunktsionaalsed õed-vennad ... seepärast ei saa ta midagi oma võime ja oskuste põhjal luua häid suhteid ja teha käitumisteraapiat. Nad peavad olema ka käitumise osas parata või ei suuda tegelikult muutuda“. kolleegid, keda austavad ühtviisi nii teised töötajad kui õpilased (Rogers 2006b). Tuleb tõdeda, et kuigi peredünaamikal, strukturaalsel vaesusel ja kuritarvitamisel on ilmselgelt Oluline on arvestada ka eetiliste küsimustega neljasilmakohtumisel, kus õpetaja viibib oma osa märkimisväärselt kordarikkuvates ja trotslikes käitumismustrites, on õpilase kordarikkuv õpilasega mõnda aega „kahekesi“. Kui kõnealune õpilane on naissoost, on tark määrata käitumine ka antud kontekstis õpitud
annaabi.ee 
