Ajaloolise antropoloogia põhisuunad · Bioloogilise antropoloogia suund (toitumise, elamisviiside, keha, haiguste jne ajalugu) · Majandusantropoloogia suund (majanduse, kaubanduse, erinevate vahetussüsteemide jne ajalugu) · Sotsiaalantropoloogia suund (sugulusstruktuuride, pere, ühiskondliku elu jne ajalugu) · Kultuuriantropoloogia suund (uskumuste, kujutluste, mõttesüsteemide, rituaalide jne ajalugu) Ajaloolise antropoloogia erinevad traditsioonid · Prantsusmaa: strukturaalantropoloogia mõju (Claude Lévi- Strauss: pere- ja sugulusstruktuurid, mõtteviisid jne). · Inglismaa: sotsiaalantropoloogia mõju (Edward Evans-Pritchard: ühiskonnakorraldus, sotsiaalsed praktikad jne). · Ameerika: kultuuriantropoloogia mõju (Clifford Geertz: rituaalne käitumine, sümboolsed toimingud jne). · Saksamaa: filosoofilise antropoloogia mõju (inimisiksus; inimkeha jne). Antropoloogia panused ajaloouurimisse · Uued uurimisteemad: uued küsimused, uute uurimisobjektide konstrueerimine;
Oda läks katki, vanapagan ütleb "Oda lätsi! Oda lätsi!" Usk põhja poole voolavatest allikate ravivõimetesse. Soomes, Rootsis, Lääne- ja Saaremaal. Kogemata loodud vorm, mis on mitmeski mõttes tähenduslik. Tegelased, ilmakaared, paik (olulise tähtsusega ravipaik nt.). Tekib maastik, mis sisaldab endas jutustust. Müüt kujutab maastikku ja vastupidi, see on esivanemate mälutehnika, järjepidevus. Aeg tõmbub ruumiks kokku. Mircea Eliade: võrdlev usundilugu. Claude Levy-Strauss: strukturaalantropoloogia. Müüt koosneb kõikidest oma erinevatest versioonidest. Müütiline aeg Tilley A Phenomenology of Landscape (1994). Ott Kagovere arvutis olemas. Müütiline aeg on kollapseerunud kokku, tõmbunud ruumiks. Maastik jutustab endast, kui inimene on sündinud teatud pärimuslikku keskkonda. Müütiline maastik loob tema identiteedi. Tänapäevased ja uued lood segunevad. Kokkutõmbumise juures ka teine aspekt (The Myth of The Eternal Return (1949)). Lakkamatult uuenev, isetaastuv aeg
annaabi.ee 
