mõlemad. Nii loojad kui peegeldajad. St ühest küljest meie nägemus asjadest on ,,üldistatud teise" poolt mõjutatud, aga teisest küljest meie suhe asjadesse muutub samuti ,,üldistatud teise" omaks. Kuna identiteedi aluseks on teiste inimeste vastused, siis asjade tähendus ,,elab" teiste inimeste antud tähendusel. Isiklik identiteet - isikuomadused, keha, liikumine, hinnang eetilisusele. Põhineb nii endal kui teistel Sotsiaalne identiteet - koht struktruusi, kategoorias (rass, sugu), grupikuuluvus, roll (kaasajooksja, õpilane) Kultuuriline identiteet - probleemide allikas: ajad muutuvad/kultuurid muutuvad, valikuid on palju, valikuküsimus. 24. Milline oli peamine tarbimisega seotud teema Margit Kelleri arvates post-sotsialistlikus Eestis ning kuidas see muutus? Tarbimiskultuur eksisteeris Nliidus ehkki kõverpeegli moel. Vaatamata sellele, et tarbimiskultuur
poolt loov, eneseväljenduslik, sümboliseeriv. Tavaline tegevus ei ole mitte uurimine, mis inimene on, vaid tüpologiseerimine. Me leiame tüüpe, mis põhinevad tarbekaupadel. Rohkem objektidest kui kogemustest. Lisaks asjadele ka muud elustiili osad. Isiklik identiteediloome ja ühiskondlik loome toimib kolmel levelil: 1. Isiklik identiteet - isikuomadused, keha, liikumine, hinnang eetilisusele. Põhineb nii endal kui teistel 2. Sotsiaalne identiteet - koht struktruusi, kategoorias (rass, sugu), grupikuuluvus, roll (kaasajooksja, õpilane) 3. Kultuuriline identiteet - probleemide allikas: ajad muutuvad/kultuurid muutuvad, valikuid on palju, valikuküsimus. Å------------------------------------ Isiklik Eneseidentiteet Sotsiaalne Omistatud identiteet Kultuuriline
annaabi.ee 
