Anektdootlikud tõendid ehk ebatüüpilised juhtumid Valim: Populatsioon Valim Tõenäosuslik või mittetõenäosuslik valim Mis võivad tulemusi mõjutada`? Ootuste vihjed Topeltpime uuring Põhjalikkus: Kirjeldav ja järeldav statistika Seotus (nt korrelatsioon, kaks muutujat omavahel seotud)või põhjuslikkuse(ühe muutuja muutmine mõjustab teist muutujat) Vaatlus meetod Enese vs teiste strukteerimata pool-stuktrureeritud struktrureeritud Loomulik vs labor Osalus vs mitteosalus Mida mõõta: intervall, kestvus, intensiivsus nt. 5-palli skaalal Eksperiment Põhjus-tagajärg seos Laboratoorne või loomulik eksperiment Nende vahel võrdelmine Kontrollgrupp Eksperimantaalgrupp (grupid) Muutujad:
kujundamisel Normi loogilise süsteemi ja struktuuri võrdlus: (Õigusnormi loogilise süsteemi ja õigusnormi loogilise struktuuri võrdlus) Õigusnormi loogiline struktuur. Õiguse entsüklopeedia. Narits, lk 98 jj Õigusnorm on oma loogilselt vormilt hüpoteetiline lause. KUI konkreetsed elulised asjaolud vastavad normi faktilisele koosseisule, SIIS kehtib nende eluliste asjaolude suhtes õiguslik tagajärg. Ka selliselt strukteerimata õigusnormid on suunatud ühiskonna korrastamisele. Normi loogikast lähtudes koosneb iga täielik õigusnorm kahest osast: abstraktsest faktilisest koosseisust (T) ja õiguslikust tagajärjest (R). Nendes lähtuvalt näeks normi loogika välja järgmiselt: Kui T, siis R. Tihti õigusnormid koosnevadki kahest osast. Näide: Kui isik ei tee seda ja seda, siis loetakse et ta ei ole tehingut heaks kiitnud. Faktiline koosseis (T) on eluline asjaolu(d) kui eeldus, mille saabudes on midagi lubatud,
annaabi.ee 
