"kõige dramaatilisemat teemat meie moodsast tsivilisatsioonist". Saitanov, I. 2006. Maailmakirjandus 19.sajand · romantism · kirjandus. Avita 8.2. Minu nägemus teosest Kuigi tavaliselt mulle pikad kirjeldused ei meeldi siis "Isa Goriot'is" ei olnud mul nende vastu midagi. Erinevalt Stroomi arvamusele ei olnud kirjeldused mõttetud ning neid ei tuleks lihtsalt vahele jätta. Isegi mõnus oli silmadega kergemalt lugeda neid kirjeldusi. Kuid ma pean Stroomiga nõustuma selle koha pealt, et sündmused olid väga selgelt väljatoodud ning arusaadavad. Sisu poole pealt tekkis mul väike probleem, kui ma hakkasin mõtlema, kes ikkagi on peategelane kas inimene, kes on juba vana ning ikka kordab oma tegevust ning alles lõpul taipab, et ta on vea teinud või inimene, kes on noor ning naiivne ning alles alustab oma elu, tehes vigu ning neist õppides
mandumine pakub autori sõnade järgi "kõige dramaatilisemat teemat meie moodsast tsivilisatsioonist". 8.2. Minu nägemus teosest Kuigi tavaliselt mulle pikad kirjeldused ei meeldi siis "Isa Goriot'is" ei olnud mul nende vastu midagi. Erinevalt Stroomi arvamusele ei olnud kirjeldused mõttetud ning neid ei tuleks lihtsalt vahele jätta. Isegi mõnus oli silmadega kergemalt lugeda neid kirjeldusi. Kuid ma pean Stroomiga nõustuma selle koha pealt, et sündmused olid väga selgelt väljatoodud ning arusaadavad. Sisu poole pealt tekkis mul väike probleem, kui ma hakkasin mõtlema, kes ikkagi on peategelane kas inimene, kes on juba vana ning ikka kordab oma tegevust ning alles lõpul taipab, et ta on vea teinud või inimene, kes on noor ning naiivne ning alles alustab oma elu, tehes vigu ning neist õppides. Kuid siis hakkasin mõtlema kumb tegelane on sellele teosele tähtsam
dramaatilisemat teemat meie moodsast tsivilisatsioonist”. Šaitanov, I. 2006. Maailmakirjandus 19.sajand·romantism·kirjandus. Avita 8.2. Minu nägemus teosest Kuigi tavaliselt mulle pikad kirjeldused ei meeldi siis “Isa Goriot’is” ei olnud mul nende vastu midagi. Erinevalt Stroomi arvamusele ei olnud kirjeldused mõttetud ning neid ei tuleks lihtsalt vahele jätta. Isegi mõnus oli silmadega kergemalt lugeda neid kirjeldusi. Kuid ma pean Stroomiga nõustuma selle koha pealt, et sündmused olid väga selgelt väljatoodud ning arusaadavad. Sisu poole pealt tekkis mul väike probleem, kui ma hakkasin mõtlema, kes ikkagi on peategelane – kas inimene, kes on juba vana ning ikka kordab oma tegevust ning alles lõpul taipab, et ta on vea teinud või inimene, kes on noor ning naiivne ning alles alustab oma elu, tehes vigu ning neist õppides. Kuid siis hakkasin mõtlema kumb tegelane on sellele teosele tähtsam