Kogudus ei laula. Esitusviisid, zanrid, laulmisviisid retsiteerimine- vaimulik laulab pikki proosatekste ühel noodil. Lihtsaim esitamise viis Psalmoodia - sarnaneb eelmisega -> psalmitekstide laulmine. Erinevus tekstitüübis: psalmitekstid vaba ehitusega värssides. antifoon-refrääniliselt korduv vastulaul psalmi retsiteerimisele. Ülesehitus tavaliselt 1 pikem või 2 lühemat lauset. hümn- kuulub lihtsamate laulutüüpide hulka . Koosneb stroofilisest värsstekstist. Seostatakse Püha Ambrosiusega. sekvents-oli üks keskajal levinumaid luulevorme. Ehituse eeskujuks olid rahvalikud tantsulaulud. Luulevorm oli pühendatud oma linna, kiriku või kloostri kaitsepühakule. responsoorium- on keeruliselt kaunistatud laul, mis alguses olid koorirefrääniga ekstaatilised koorilaulud. Improvisatsioonis kujunenud stiil on säilinud kaunistusvokaliisides ehk melismides. Laulmisstiilid
Esteetilise mõõdupuuga hinnatuna on see soome rahvaluule tippsaavutusi. Ülesehituselt tihe, omapärane ja dramaatiline, temaatiliselt rikas. Sotsiaalne ja rahvuslik vastandus. Ballaadid ja korduslaulud Hiljemalt 13. sajandil saabus põhjalasse ballaad ehk tantsulaul. Soome ballaadid on esijoones skandinaavia ballaadide mugandused. Skandinaavia ballaadidel tuli loobuda oma meloodiast, värsimõõdust, lõppriimist ja refräänist, koguni stroofilisest jaotusest, et alistuda kalevalarunolistele reeglitele. Muust runoeepikast eraldab ballaadi draamapärane kompositsioon ning armastuse ja surma ümber keskendunud temaatika. Ballaadi peetakse feminiinseks luuleliigiks, peamiselt naiste zanr. Soome ballaadide maailm ei ole romantiline, rüütellik ega loodusmütoloogiline, vaid argipäevaselt agraarne ja talupoeglik. Kõige silmapaistvam soome ballaadide temaatiline liin on sugupooltevaheline agressioon,
annaabi.ee 
