Kirjanike liidu liige 6 last Uuemad auhinnad Kultuurkapitali luuleauhind 2000 "Mõistatused" Riiklik kultuuripreemia 2003 pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest Karl Eduard Söödi lasteluule 2005 "Suureks saamine" Gustav Suitsu stipendium 2007 "Viru veri ei värise" Runneli luulet on mõjutanud: -Sööt, Enno, Visnapuu, Rummo Runneli loomingu 2 põhitahku on päikeseluule ja saatuseluule Luule põhineb uuemal rahvalaulul ja selle poeetikal: värsi- ja stroofikordused; refrään; alg- ja lõppriim; taotluslik vemmalvärss. Suur osa luuletaja tekstidest on viisistatud. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Runneli loomingu kaks põhitahku: Varasem looming: Alates 1970. aastast: PÄIKESELUULE SAATUSELUULE Kirjaniku looming: "Maa lapsed"(1965) "Laulud tüdrukuga"(1967) "Avalikud laulud"(1970) "Lauluraamat"(1972) "Kodukäija" (1978) "Punaste õhtute purpur"(1982) Murranguks kirjaniku luuleteel. Rahvalikkus muutub rahvusluseks. Süveneb võitlev hoiak. Runneli loomingu laululisus: Luule põhineb uuemal rahvalaulul ja selle poeetikal: · värsi ja stroofikordused; · refrään; · alg ja lõppriim; · taotluslik vemmalvärss. Suur osa luuletaja tekstidest on viisistatud. RUNNELILT LASTELE: Luuleraamatud: "Miks ja miks" (1973) "Mere ääres, metsa taga" (1977) "Taadi tütar" (1989) "Mõtelda on mõnus" (1982) Proosa: "Juturaamat" (1986) "Läbi äreva vere" (1999) Pühendusteos Hando Runnelile 60.sünnipäeva puhul. Koondab paljude inimeste mõtteid ja mälestusi luuletajast. Ja muud loomingut.
H. Runneli poeetikavõrgustik on rikas, selles on põimunud regilaulu, riimilise rahvalaulu ja kunstluule võimalusi vormist kuni elutundeni originaalseks rahvalikkuse ja laululisuse sulamiks. H. Runneli luulel oli tihti poliitiline tähendus ning see oli varjatult(mõnikord ka avalikult) nõukogudevastane. H. Runnel on koostanud ,,Valmiku eesti põrandaalust luulet"(Stocholm 1983). H. Runneli luule põhineb uuemal rahvalaulul ja selle poeetikal. · Värsi- ja stroofikordused; · Refrään; · Alg- ja lõppriim; · Taotuslik vemmalvärss Suur osa luuletaja tekstidest on viisistatud. Runneli loomingul on kaks põhitahku: · Varasem looming: PÄIKESELUULE · Alates 1970. aastast: SAATUSELUULE Runneli loomingut on mõjutanud Visnapuu, Enno, Sööt ja P.-E. Rummo. Luulekogud ja luuletused · ,,Maa lapsed"- esikraamat, mis ilmus 1965. aastal luulekassetis.Kogu läbivaks teemaks on töö. 1966. aastal sai kogu E
püsimajäämine, rahvusliku identiteedi ohustatus. Palju mõtteid oli peidetud ridade vahele, esines põgenemis- ja äraminekumotiive, seega oli tegemist poollegaalse teisitimõtlemisega. 1988 ilmusid seni tsenseeritud luuletused kogus "Laulud eestiaegsetele meestele". 1997 ilmunud kogu "Üle Alpide" seab kahtluse alla Eesti Euroopa-pürgimused ja väitleb Gustav Suitsuga, kes eestlastest eurooplasi teha tahtis. Runneli luule põhineb uuemal rahvalaulul ja selle poeetikal: · värsi- ja stroofikordused; · refrään; · alg- ja lõppriim; · taotluslik vemmalvärss. Runnel kasutab senisest rohkem keele madalamaid kihte ja lorilaulustiili, sellepärast süüdistati teda "sündsusetuses". Suur osa luuletaja tekstidest on viisistatud. Eriti populaarseks muutusid tema sõnadega laulud uuel ärkamisajal 1980. aastate lõpus (,,Maa tuleb täita lastega" jt tsüklist ,,Ilus maa" pärit tekstid, ,,Tõuse üles ja läheme ära", ,,Kaua sa kannatad kurbade naeru") jt. Kuna elab ema veel,
annaabi.ee 
