Pank asub Muhu saare ja mandri vahel Kesselaiul. Kesse pank (pildi autor: Ivo Kruusamägi) 4 3.Kivimid ja kivistised Panga pangal on ulatuslikult ja illustratiivselt jälgitavad kivimite lasuvuskihid - no (alt ülespoole) Jaani lademe Mustjala, Ninase ja Paramaja kihistikud ning Jaagarahu lademe Kesselaiu kihistik. Pea kõik kihid sisaldavad rohkesti käsijalgsete, trilobiitide, korallide, stromatopooride kivistisi. Kohati hakkavad silma suured kaltsiidikristallide pesad. Kivimikihte läbivad arvukad vertikaalsed lõhed, millede tõttu variseb pangalt aeg- ajalt suuri paelahmakaid. Ninase panga allosas paljanduvad Jaani lademe Mustjala kihistiku merglid ja nende peal Ninase kihistiku dolomiidistunud lainjakihilised kivististe purdosakestest koosnevad lubjakivid. Huvipakkuv on panga nurgal jälgitav dektooniline rike ja põhiliselt sammalloomadest koosnevad väikesed ümmargused biohermid, mis
India ja Antarktis jäid põhiosas parasvöötmesse. Baltika jäi kogu Siluri jooksul palavvöötmesse. Püsivalt soojaks läks maakera kliima Siluri ajastu teisel poolel, mil jääajad lakkasid. Keskmine temperatuur ületas tänapäevast kuni 10 kraadi võrra. Mandrite asend Siluri ajastu keskel, ca 425 Ma eest (www.scotese.com). Elustik Siluri ajastul ei täienenud mereelustik suurel määral uute loomarühmadega. Meredes kasvas korallide ja peagi väljasurnud kihtpoorsete käsnade ehk stromatopooride mitmekesisus ning osatähtsus riffide moodustamisel jõudsasti. Tekkisid esimesed tänapäevastega võrreldavad, sadade kilomeetrite pikkused vallrahud ehk barjäärrifid, mis esinesid Ameerika Suure Järvistu piirkonnas, Kanada Arktikas, Baltimaades Uurali läänenõlval ja mujal. Okasnahksete seas loovutasid primitiivsemad, varreta merikerad, juhtpositsiooni pikavarrelistele meriliiliatele (krinoiididele). Lülijalgsete
annaabi.ee 
