head) b) Ruumitaju võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis. Ruumilisust tajume sügavustunnuste abil: binokulaarne nägemine, tausta struktuur, lineaarne perspektiiv (kaugemal asuvad objektid paistavad olevat üksteisele lähemal kui lähedal asuvad objektid) ja kattumine (lähemal asuvad objektid katavad osaliselt või täielikult kaugemal asuvaid objekte). c) Liikumistaju annab infot objektide liikumise kohta. Peale reaalse liikumise tajutakse ka näivat ehk stroboskoopilist liikumist ja esilekutsutud ehk industreeritud liikumist. d) Ajataju annab teavet aja kulgemise kohta ning võime eristada sündmuste kestvust, kiirust ja järgnevust. TÄHELEPANU Filtreerib kogu meelte kaudu tuleva info ja keskendab teadvuse mingile objektile või tegevusele.Tähelepanu jaotab tajuvälja kaheks: tähelepanu figuuriks (see, mida tajutakse väga täpselt) ja fooniks (see, mida tajutakse üsna ähmaselt). Tähelepanu omadused: a) Maht, 7 +/- 2 objekti.
optimaalne e. "reaalse liikumise" mulje tekib 60 ms-se asünkroonsuse korral; 60-200 ms piirkonnas tekib nn fii-liikumine ehk objektitu liikumine; üle 200 ms intervalli korral nähakse juba eri objektidena/ Stroboskoopiline efekt on näivat liikumist põhjustavatest liikumistest kõige rohkem inimeste poolt rakendust leidnud. Sellele põhineb filmide näitamine kinos ja joonisfilmide valmistamine. Süstemaatiliselt demonstreeris stroboskoopilist efekti esmakordselt Max Wertheimer (1912), lülitades pimedas ruumis valguspunktid sisse ja välja 50 millisekundilise vahega, kusjuures teine valgusallikas asus esimesest veidi eemal. Faktorite seas, mis determineerivad, kas tajutakse liikumise stroboskoobilist efekti või mitte, on peale pausi kahe stiimuli vahel olulised veel valgusallikate kaugus teineteisest, valgussähvatuse kestus, valgusallika suurus ja vaataja subjektiivne kogemus ehk nö treenitus
eriomadused (võimsus, valguse toon, värviesitustegur) ning pindade viimistlus (peegelduvus, värvus, matt või läikiv). Töökohtades, mis nõuavad väga kõrget valgustustaset, kasutage lisakohtvalgustust. Kasutage rohkem kaudset ja kohtvalgustust, et vältida varje tööülesannete täitmise paigas. Vältige töökohas läikivaid pindu (laudadel, ülejäänud mööblil jm). Vältige vilkuvat valgust ja stroboskoopilist efekti. Kasutage regulaarselt kontroll-loendit või küsitlege töötajaid seoses valgustusprobleemidega. KONTROLL-LOEND: KONTORITÖÖ A-osa: Kas töökohas esineb nimetatud ohutegur? JAH – kui te olete märkinud loendis vähemalt ühe küsimuse vastuseks märgiga tähistatud variandi Pidage meeles, et loend ei sisalda ohuteguri ilmnemise kõiki võimalikke juhte.
eriomadused (võimsus, valguse toon, värviesitustegur) ning pindade viimistlus (peegelduvus, värvus, matt või läikiv). Töökohtades, mis nõuavad väga kõrget valgustustaset, kasutage lisakohtvalgustust. Kasutage rohkem kaudset ja kohtvalgustust, et vältida varje tööülesannete täitmise paigas. Vältige töökohas läikivaid pindu (laudadel, ülejäänud mööblil jm). Vältige vilkuvat valgust ja stroboskoopilist efekti. Kasutage regulaarselt kontroll-loendit või küsitlege töötajaid seoses valgustusprobleemidega. 23 IV OSA: OHUTEGURITE TUVASTAMINE JA ENNETUSMEETMETE VALIMINE ERI SEKTORID KONTROLL-LOEND: KONTORITÖÖ A-osa: Kas töökohas esineb nimetatud ohutegur?
eriomadused (võimsus, valguse toon, värviesitustegur) ning pindade viimistlus (peegelduvus, värvus, matt või läikiv). Töökohtades, mis nõuavad väga kõrget valgustustaset, kasutage lisakohtvalgustust. Kasutage rohkem kaudset ja kohtvalgustust, et vältida varje tööülesannete täitmise paigas. Vältige töökohas läikivaid pindu (laudadel, ülejäänud mööblil jm). Vältige vilkuvat valgust ja stroboskoopilist efekti. Kasutage regulaarselt kontroll-loendit või küsitlege töötajaid seoses valgustusprobleemidega. 23 IV OSA: OHUTEGURITE TUVASTAMINE JA ENNETUSMEETMETE VALIMINE ERI SEKTORID KONTROLL-LOEND: KONTORITÖÖ A-osa: Kas töökohas esineb nimetatud ohutegur?
annaabi.ee 
