suuda piisavalt vett välja viia ja lõhkevad (hüpotooniline keskkond). 6. Keskkonna pH muutustest põhjustatud stress - muutused makromolekulide struktuuris ja biokeemiliste reaktsioonide toimumises. Happestressiga puutuvad kokku näiteks patogeenid. 7. Na+ ioonide kõrge kontsentratsioon. 8. DNA kahjustused - rakus indutseeritakse SOS vastus, käivitub DNA reparatsioon (rekombinatsiooniline reparatsioon), SOS mutagenees ning alternatiivne DNA replikatsioon. Üldise stressivastusega kaasnevad muutused raku füsioloogias ja morfoloogias, mis suurendavad raku resistentsust erinevatele stressidele. Pigem kaitseb rakku kahjustuste eest kui kõrvaldab tekkinud kahjustusi. Üldise stressivastuse kutsuvad esile näiteks rakkude nälgimine (mille tulemusena rakkude kasv peatub ja nad püsivad statsionaarses kasvufaasis), kõrge osmolaarsus, kõrge või madal temperatuur ja keskkonna happesus. Paljud valgud, mis erinevate stresside toimel indutseeritakse, kattuvad
fumaraadile) leiti, et fumaraadil lasvavate rakkude AEC = 0,89, toitainete vahetusest tingitud persistorite AEC = 0,74, ning nälgimise tulemusena tekkinud persistorite puhul langes AEC kuni 0,24ni. Võrreldes kasvavate rakkudega on persistorites vähenenud valkude kontsentratsioon, mis on seotud DNA replikatsiooniga ja DNA rekombinatsiooniga. Samas persistorites on suurenenud valkude kontsentratsioon, mis on seotud üldise stressivastusega (sh näljavastusega), RNA katabolismiga, DNA parandamisega ja valkude pakkimisega. On arvatud, persistorite tekke peamiseks põhjuseks on toksiinigeenide kõrgem ekspressioon rakkudes, mis tuleneb omakorda ppGpp (toitainete puuduse alarmoon) kontsentratsiooni juhuslikust kõikumisest rakuti. Nii toitainevahetusest tingitud persistoritel kui ka näljast tingitud persistoritel on geeniekspressioon üldiselt sama mustriga, vaatamata
annaabi.ee 
