Hingamine - glükoosi oksüdeerimise protsess. Hingamiskeskus piklikajus. Närviimpulsid rindmiku ja diafragma lihastesse. Kokku tõmbumisel sissehingamine. Lõtvumisel automaatne väljahingamine. Reageerib CO2 ja pH muutustele. CO2 ja pH - hingamine intensiivistub. Vereringe regulatsioon. Südame tööd mõjutab hingamisgaaside sisaldus veres, jäsemete liigutamine, vererõhk, adrenaliin. Suitsetamine. Nikotiini toime vähim kahjulik, stimuleerib närviülekannet, vähendab stressitunnet, tekitab sõltuvust, suurendab vere trombotsüütide kleepuvust. Vingugaasi toime takistab hapniku edasikandmist. Tõrva toime halvab ripsmed hingamisteedes, stimuleerib lima eritavaid rakke. Veresuhkrusisalduse kontroll Glükoosi hulk suur, vabastavad kõhunäärme rakud insuliini. Aktiveerib rakumembraanis transpordivalgud, glükoos siseneb rakku. Glükoosi hulk väike, kõhunääre sünteesib glükogooni. Aktiveerib ensüümid, mis lagundavad glükogeeni, glükoos verre, tõstab glc
Sellisel juhul ei suuda hingamiskeskus olukorda õigesti hinnata ega ventilatsiooni suurendamisega reageerida. 21. Millised on hapnikuvaeguse esmased sümptomid? - ebanormaalne heaolutunne - ettevaatuse kadumine - mõtlemisvõime ja meeleelundite tundlikkuse vähenemine 22. Milline on nikotiini, süsinikoksiidi ja tõrva toime organismile? Nikotiin on neist ainetest kõige vähem kahjulik. Nikotiin stimuleerib närviülekannet, vähendades stressitunnet. Samas tekitab sõltuvust. Vingugaas seondub hemoglobiini molekulidega, takistades neil hapniku edasikandmist. Suitsetajate veri suudab seetõttu transportida vähem hapnikku kui mittesuitsetajate veri. Tõrv halvab hingamisteedes asuvad ripsmed, kuid stimuleerib lima eritavaid rakke. Pikaajalisel suitsetamisel hingamisteede epiteelkude kahjustub, ripsmed hävivad ja väiksemad õhukanalid sulguvad limaga. Suitsetajatel on suur tõenäosus haigestuda kopsuvähki. 23
kontekstist: inimesed kogevad ressursside kadu, ressursid on ähvardatud, inimesed investeerivad enda ressurssidesse ilma kasu saamata. Dispositsonaalsed (trait-oriented, dispositional) lähenemised toimetulekule: repression-sensitisatsioon; seiramine vs ähmastamine. Repression- sensitisatsioon: kui sattutakse stressisituatsiooni, siis inimene ühes dimensiooni otsas (repressers) pigem ei tunnista võ minimiseerivad stressi olemasolu, ei verbaliseei stressitunnet ning väldivad võimalikele negatiivsetele tagajärgedele mõtlemist. Dimensiooni teises otsas olevad inimesed (sensitizers) aga reageerivad stressiga seotud märkidele ülemuretsevalt. Seiramine vs ähmastamine (monitoring vs blunting): inimesed reageerivad stressile selle järgi, kui palju tähelepanu nad stressorile pööravad. Stressi tekitava situatsiooni omadused toimetulekuviiside (coping modes) mudeli järgi (Krohne): aversiivne stimulatsioon; ambivalentsus/ebakindlus. Selle
annaabi.ee 
