Enamikke ehk 88,7% vastanutest aitab muusika kuulamine, 81,1% sõpradega koos aega veetmine, 56,6% huviringis või trennis käimine, 54,7% üksi aja veetmine, 43,4% looduses viibimine, 32,1% perega aja veetmine, 28,3% mõnuainete tarvitamine, 13,2% vastanutest muu tegevus. Täpsema ülevaate vastustest annab joonis nr 9. Joonis nr 9. Tegevused, mis aitavad õpilasi koolistressiga toimetulekul 20 Uurimaks erinevaid tahke, mis mõjutavad stressitundlikkust ja kõnelevad sellega toimetulekust, palus töö autor hinnata, kuivõrd järgnevad väited kehtivad uuritavate osas skaalaväärtuses 1-6, kus 1- ei nõustu üldse ning 6- nõustun täielikult. Toodud seitsmest väitest kolm kirjeldasid toimetulekuresursse ning neli stressiga seotud negatiivseid tahke. Mõlemal juhul võttis autor analüüsimise aluseks skaalaväärtused 5 ja 6. Vastustest selgus, et 49,1% vastanutest väitis, et nad saavad sõpradega oma muredest rääkida, 47,2%
sümptomid. Võivad esineda valud või teised elutähtsaid funktsioone piiravad sümptomid. Raske on oma meeleolu kontrollida. Enamasti on meeleoluhäiretel negatiivne suunitlus. Depressioon ja ärevushäired. Harvem on tegemist meeleolu kõrgenemisega: ekstaas, eufooria. Enamik kroonilisi haiguse põhjustab tahte aktiivsuses mõjusid. Aktiivsus võib tõusta või langeda. Nõuab igapäevast distsipliini. Kui on valulik haigus, siiss ee valu suurendab ka stressitundlikkust. Kroonilisele haigele ei tohi kindlasti anda mingit kinnitust, milles ei ole 100% kindel. Lähedased küll tihti ütlevad, aga tegelikult ei tohiks öelda: sul läks isegi hästi, diagnoos oleks võinud veel hullem olla; oi kui kurb, aga räägi nüüd millestki positiivsest; sa muretsed üle; ma olen täiesti kindel, et kõik saab korda; muretsemine ei aita jne. Perekond ja haigestunu peres
annaabi.ee 
