kord 7 – 10 päeva jooksul. Väetis viiakse niiskesse mulda. Peale väetamist tuleb taimed kiiresti loputada üle puhta veega, et pesta maha väetis, mis on sattunud alumistele lehtedele ja võrsetele, seda tehakse lehtede keemilise põletuse vältimiseks. Väetise lahjendamine toimub üldjoontes (olenevalt selle koostisest) mitte rohkem kui 30 gr 10 l vee kohta. 10 l lahust kulub 5-le ruutmeetrile. Suur väetiste kontsentratsioon pinnases mõjub taimedele stressitekitavalt, mõjub negatiivselt taime arengule, tekitab juurestiku kärbumist ja lehtede põletikku. Väetatakse sooja ilmaga. Madala temperatuuri puhul väetamise efektiivsus langeb järsult. Umbes juuli keskel soodsates kasvutingimustes toimuv alumiste lehtede kolletumine – see on loomulik nähtus. Toimub toitainete äravool viljadesse ja noortesse võrsetesse. Neid lehti ära korjata pole vaja. Kui nad ära korjata, siis lehtede kolletumine taimel intensiivistub
Stress ja töö 7 Ebakindlustundeni, frustratsiooni, motivatsiooni puudumiseni ja lõpuks üleväsimuseni viib inimese võimetus olukorda kontrollida ja ise midagi selle parandamiseks ette võtta. Näiteks võib inimesele laastavalt mõjuda suutmatus oma ülemuse võimatutele ootustele vastata, kuna kolleegid ei aita, ta pole vastavat koolitust saanud või tema pingutusi ei märgata. Stressitekitavalt võivad mõjuda ka kõige tühisemad tegurid, mis kontrollile ei allu: erakorrali- sed koosolekud, mõttetud telefonikõned, ootamatult sisseastuvad inimesed, kuid ka streikiv ventilatsioon, pidev masinate surin, kolleegide lobisemine, lifti kriuksumine ja aknast sissepaistev päikesevalgus. Igas töös on mingid raskused ja ebameeldivused, millega tuleb paratamatult kohaneda. Stress läheb kalliks maksma
annaabi.ee 
