Ma tunnen kuidas minus vaimselt sööb midagi. See näriv tunne, et midagi on viltu. Noil hetkedel kannatan ma tihti masendushetkede all, vahel ka stressi all. Kuigi ma vihkan seda tunnet, et kõik ei ole korras, ei ole ma alati ise võimeline suhetesse korda lööma. See masendab mind veelgi, sest ma kirun ennast, miks ma pean olema nii arg või uhke, ning näiteks ise ei lähe vabandama mõne inimese ees, kellega ma olen tülli läinud. Õnneks minu elus pole veel nii palju stressitekitajaid. Lihtsalt kui ma vahel tunnen, et mul hakkab jälle stressiperiood tekkima, siis pean ma ennast kokku võtma, ning sellest üle saama. Sest oma elu elan ma ainult ise, mitte keegi teine. Sellepärast peangi leidma ka masendushoogude juures midagi rõõmsat, mis mu tuju jälle üles viib, ning stress kaobki minu puhul. Teele Ploompuu, 10 klass
Stress suurenes, üritasin pidevalt teistele tõestada, et suudan kõigega hakkama saada, nii oma õpingutes kui ka tööl. Hoolimata pikkadele ja väsitavatele tööpäevadele ei langenud minu õppeedukus ning suutsin edukalt ka lõpueksamiteks õppida. Kõik sellised stressitekitajad on vägagi omased mistahes tööle ja ametikohale. Sotsiaaltöö ei ole mingi erand ning iga sotsiaaltöövaldkond võib endaga kaasa tuua kõiki eelnevaid stressitekitajaid. Sotsiaaltöötaja töö on stressirohke ja pingutust nõudev eriala, sest abivajajaid, ülekohut ja ebaõiglust on palju. Igapäevaselt tuleb kogeda erinevaid lahendamatuid olukordi, tõrksaid kliente ja ootamatuid tagasilöök, millest tulenevad pinged maandatakse tihti kodus oma pereliikmete peal. Mis põhjustab tööstressi? Stressi põhjustab vilets sobivus inimese ja töö vahel, meie rollikonfliktid tööalaste ja väljaspool tööd täidetavate rollide vahel, meie ebapiisav
Sotsiaalne toetus kaitseb ärevuse, depressiooni ning elukvaliteedi languse eest (House, 1981). Toomasel jäi sotsiaalsest toetusest vajaka. Tal oli kodus raske olukord, sealt ei saanud ta mingit abi, see oli pigem probleemideallikaks. Õnneks sai ta natuke toetust Annalt, kes ütles, et ta ei hooli, mis perekonnast Toomas pärit on ja tal on tema vastu suured tunded. Vihastamine tuleneb kokkupuutest keskkonna stressoritega. Toomase koduses keskkonnas oli palju erinevaid stressitekitajaid: alkohoolikust isa, ruumipuudus, nälg. Viha on konflikti möödapääsmatu komponent, paratamatult vihastasid nii Kalju kui Toomas. Samuti vihastasid mitmeid kordi Kalju peale Anna vanemad, Anna ema käis mitmeid kordi Kalju kodus ja karjus ta peale. Toomas vihastas samuti palju, kuid ei karjunud teiste inimeste peale. Thomas-Kilmann’i konfliktimudelist sobiks kõige paremini Toomase ja Kalju läbisaamist
annaabi.ee 
