grupile kuhu kuulutakse või grupile kuhu isik tahab kuuluda. Elustiilil on kultuuriline ja sotsiaalne taust. Belloc & Breslow 1972, uurimus tervislikust elustiilist. * uni 7-8 tundi ööpäevas * hommikusöök * ei söö toidukordade vahel * kehamassiindeks * ei suitseta * alkoholi vähe või üldse mitte * regulaarne füüsiline treening Kuidas keegi peaks käituma tahtes tõsta haigestumise riski. Tuleks suitsetada, palju rasvast toitu süüa, vähe liikuma, stressirikast töd tegema, vähe magama, sotsiaalselt isoleerima ennast. Kolmas loeng. Käitumine võib olla elustiili osas olla suunatud läbi teadlikkuse, kogemuse, väärtusmaailma. Bioloogia. Saab teha kaks eristust mees ja naine (hmm?) Kõige selgemad on need uurimused, mis tehakse sooerinevuste põhjal. Meeste eluiga on lühem, naistel on rohkem akuutseid haiguseid, naistel on kõrgem immuunsus. Naistel on kõrgem östrogeenide tase, seetõttu on on neil madalam südameveresoonkonna
Rauapuuduse tunnusmärgid: kahvatu nahk, väsimus, uimasus. Igal juhul tasub teha vereproovi. Kui teil on tõepoolest organismis rauapuudus, siis kõige tõenäolisemalt ongi see juuste väljalangemise peamine põhjus. Proovige süüa rohkem rauda sisaldavat toitu või ostke apteegist toidulisandeid. 2. Stress. Arvan, et igaüks on tähele pannud, et pärast rasket stressirikast nädalat hakkab juuksed hulgaliselt välja langema. Lühiajalise stressi korral taastuvad juuksed kiiresti ja väljalangemine lakkab paari päeva jooksul. Kui aga stress on pidevalt teie
paljunemisvõimet ja immuunsüsteemi toimimist. Et suudaksime lähitulevikus seesuguseid ohuolukordi vältida, paraneb kortisooli mõjul ka meie lühiajaline mälu. Krooniliselt kõrge kortisoolitaseme tagajärjed võivad organismile olla laastavad. Kuna immuunsüsteemi töö on pärsitud, on pingeseisundis keha haigustele tavapärasest vastuvõtlikum. See on ka põhjuseks, miks ületöötanud ja stressis inimesed on sageli haiged ning miks haigestutakse sageli just pärast mõnd erakordselt stressirikast olukorda paljude arvates pingelanguse mõjul. Pidev stressiseisund võib põhjustada ka seda, et keha mehhanismid, mis tavapäraselt pärast ohuolukorra möödumist langetasid kortisoolitaset, ei toimi enam korralikult ning keha võib asuda ise stressihormooni kas üle- või alatootma. See aga võib esile kutsuda kroonilise väsimuse. Seega on meie tervis paljuski kinni meie enda mõtlemises. Krooniline stress