[1] Tööstress Kaasajal käsitletakse tööstressina pingeseisundit, mis on põhjustatud erinevate tööl esinevate stressorite ehk stressi põhjustajate poolt. Täpsemalt, tööstress on kogum emotsionaalseid, kognitiivseid, käitumuslikke ja füsioloogilisi reaktsioone, mida kutsuvad esile töö sisu, töökorraldusega seotud ja töökeskkonnas esinevad faktorid. [2] Stressi dünaamika Cooper-Cummingsi stressimudeli järgi: · Algstaadium pingevaba periood. · Pingestaadium e. sokk juhtub midagi. · Kohanemine uute tingimustega valime toimetulekustrateegia. · Sõltuvalt toimetulekust võib järgneda edu ja me maandame pinge. · Kui järgneb mitteedu, stress jätkub tekib üleärritavus. [3] Tööstress ei ole ohtlik, sest mõõdukas ja optimaalne pingeseisund tagab valmisoleku tegutsemiseks ja olukorraga toimetulekuks
Olulised on selles mudelis esmane hinnang ja tunnetatud stress. Eeldatakse, et psühholoogilised tegurid vähendavad stressi olukorda ja kehalisi reaktsioone. Stressiolukord kui dünaamiline protsess. Olukorra pidev ümberhindamine vastavalt uuele infole. Folkman ja Lazarus: Stress kui suhe indiviidi ja keskkonna vahel, mida indiviid hindab, kui tema ressursse koormavat või ületavat ning tema heaolu ohustavat. Sündmuste stressilaadungi hindamine: Oma transaktsionaalse stressimudeli järgi pole stiimulid ,,head" ega ,,halvad", vaid see muutub vastavalt sellele, millise hinnangu me anname. Ühesõnaga, inimene on aktiivne osaleja, ei ole ainult hormoonid. Inimene võib reguleerida kõitumuslike, kognitiivsete ja emotsionaalsete strateegiate abil neid stressoreid. On aktiivne osaleja. Stressilaadungile võib anda kahte tüüpi hinnanguid. 1. Situatsioonile :on tegemist mingi kahjuga( on tegemist kaotusega, on hädaoht, ähvardav, on