• Pesiteseb ülemistes hingamisteedes • Nakatumine võib toimuda hingeõhu, sülje või roojaga • Patogeneesist teatakse vähe • Esmasena tabanduvad piisknakkuse teel tonsillid • Emis võib sel moel infitseerida oma põrsad • Harva haigestuvad varem kui 12-nädalaselt • Inkubatsiooniperiood 3-10 päeva PATOGENEES • Tüüpiliselt leiab nakatumine aset kasvikute üleviimisel nuumasektsiooni • Haigus vallandub liigestes stressifaktori toimel (vaktsineerimine, ebasoodsad pidamistingimused) • Kliiniliselt avaldub artriit 2-3 nädalat peale nakatumist haigustekitajaga • Pärast M. hyosynoviae’ga kokkupuudet võib seast saada selle eluaegne edasikandja KLIINILISED TUNNUSED • Esimeseks tunnuseks vastumeelsus tõusta söömise ajaks • Lonkamine • Algab ootamatult • Kestab umbes 10 päeva • Liigeste piiratud painduvus, kuju muutus • Liigesepindasid haigus ei mõjuta
tulemisega. Kaasaegses töökeskkonnas kerkib esiplaanile vajadus kohaneda kiiresti uute töötingimustega. Selline situatsioon loob kõrge psüühilise tööpinge suhteliselt staatilises sundasendis. Pikemal viibimisel staatilises asendis koormatakse üle ainult teatud lihasgrupid, teised lihased aga on alatoonuses. Lihased teevad tööd väga intensiivselt, kuigi lihaste töö ei väljendu mingi tee läbimises vaid seda saab mõõta jõu ja aja korrutisena. Kauakestev stress või stressifaktori sage kordumine viib organismi kaitse-kohandumuslike (adaptatsiooni) protsesside kurnatuseni. Hakkavad avalduma haiguslikud nähud. Vähese liikumisega sundasendis töötamisel pingelise psüühilise koormusega ja mittevastava puhkusega on aluseks nn. adaptatsioonisündroomi väljakujunemisel. Sündroom avaldub: · suutmatus lõõgastuda · unehäired · krooniline väsimus · töövõime langus
stressivaktsiini koolitus. Meditsiinist tuntud vaktsineerimine nakkushaiguste vältimiseks, kas välistab vaktsineeritu haigestumise kindlasse haigusesse või tagab haigestumisel haiguse kerge kulu. Nagu meditsiinilse vaktsiini puhul on ka stressivaktsiooni koolituse eesmärgiks valmistada lapsi ette tulevaseks kokkupuuteks võimaliku stressifaktoriga. Nii vesteldakse lastega ohtudest, mis võivad esineda kodus, kooliteel jm ning õpetatakse lapsele, mida ta sellise stressifaktori ilmnemisel peaks tegema (Ayalon 1996, 100). Eriti haavatuna, alaväärtuslikuna ja räpasena tunnevad end seksuaalselt väärkoheldud lapsed. Selliste laste ravi- ja rehabiliteerimisprotsessi mudel Stockholmi Poiste Kliiniku töötajate arvates koosneb 8 osast: motivatsioon ravile tulekuks, toimepandud seksuaalse vägivalla tagajärjed, vägivalla mudel, ohvri elulugu, ohvri empaatia, endast lugupidamine ja eneseteadvus,
annaabi.ee 
