agressiivsus, ülemäärane alkoholi tarbimine jms. Stress võib olla kas ajutine võipikaajaline, mõõdukas või tugev. Selle tugevus oleneb sellest, kui tugevad ja kauakestvad on olnud stressi põhjused ning kui suur on inimese tervenemise võime. Tugeva ja kauakestva strssi tagajärjeks on sageli läbipõlemine või traumeerimine. Stressi tunnused hakkavad ilmema enamasti just siis, kui inimest tabavad mitmesugused ebameeldivused ja ta ise on stressialdis. Stressiga toimetulekuks on minu arust mitmeid mooduseid. Esiteks võiks stressis inimene õppida mõnd sobivat lõdvestumistehnikat, kuna just lõdvestumine on stressis olevale inimesele väga tähtis ning see aitab edukalt inimesel stressiga toime tulla. Samuti aitab stressiga toimetulekuks stressi põhjuste väljaselgitamine, see annab lootust, innustab ja ühtlasi ka leevendab seda. .
· raskused ka juba tuttavate seadmetega töötamisel või lihtsate tööülesannete täitmisel; · füüsilise koordinatsiooni halvenemine ja selle mõju käelise tegevuse tulemusele. Igat tekkivat muutust ei tohi pidada stressisümptomiks, sest me kõik oleme erinevad ja reageerime asjadele erinevalt. See, mis ühele on stressisignaaliks, ei pruugi teisele olla. Stressi tunnused hakkavad ilmema enamasti just siis, kui inimest tabavad mitmesugused ebameeldivused ja inimene ise on stressialdis. 2. TOIMETULEK TÖÖSTRESSIGA Mare Teichmann arvab (2002: 5), et ükski stressiga toimetuleku strateegia ei ole ,,hea" ega ,,halb", vaid sõltub adekvaatsuse tasemest ja sobivusest konkreetses situatsioonis, konkreetse probleemi lahendamisel. Väära stressiga toimetuleku strateegia valimine võib muuta tööstressi ohtlikuks. 2.1. Toimetulek tööstressiga, lähtudes indiviidi tasandist Sagedamini, kui juhid sooviksid, kogevad alluvad negatiivseid tundeid, mis purustavad nende
annaabi.ee 
