• 1950.aastatel hakati kasutama varem loodud ja salvestatud muusikat (klassikaline muusika). • 1960.aastate tehnika ja süntesaatori areng toetas filmimuusikat (elektrooniline muusika). Elektroonika abil saavutati tõesemad hääled ja helid. Tuntumate multifilmide tunnusmeloodia d 1) Nu pogodi! https:// www.youtube.com/watch?v=mhEvV9Q7zfE autor: Tamas Deak. 2) Potsataja. https:// www.youtube.com/watch?v=3pJMnq1g9L4 autor: Vladimir Šainski 3) Belka ja Strelka 4) Maša ja Karu https:// www.youtube.com/watch?v=UrEc08h3_eo autor: Vasily Bogatyrev (77a) -on vene helilooja, tunnustatud Eduard filmimuusikaArtemjev- looja. -Esimeseks filmitööks oli koostöös Vano Muradeliga loodud muusika filmile "Unistusele vastu" -Praeguseks on ta muusika kirjutanud enam kui 200 multi- ja mängufilmile ja teinud koostööd selliste tuntud vene filmirežissööridega nagu Andrei Tarkovski, Nikita Mihhalkov ja Andrei Kontšalovski. -
Taani ja Rootsi, aga ka USA ajakirjad on avaldanud ülevaatelugusid eesti disaineritest ja nende saavutustest. USA uudisteajakiri Newsweek nimetas Tallinna üheks üllatavaks disainipealinnaks. Selle au on meile teeninud Eesti moodsalt ja tundeliselt loodud kohvikud ja söögikohad, hotellid, SPA-d ja muuseumid, mille taga on mitmed tugeva ruumikujunduse kooli saanud sisekujundajad Pille Lausmäe, Gert Sarv, Maile Grünberg, samuti bürood Pink, Plank, disainibüroo Laika, Belka ja Strelka, perekonnad Vaiklad jt. Disainimahukamaks sektoriks Eestis on rõiva- ja tekstiilitööstus. Interjöörid paistavad silma oma põhjamaisuse, läbimõeldud komplekssuse ja uuenduslike lahendustega. Viimase aja trendiks on saamas eestimaisuse rõhutamine ning etniliste elementide sobitamine kaasaegsesse keskkonda. Algatus on tulnud ehtekunstnik Kärt Summatavetilt ja tekstiilikunstnik Signe Kivilt. Hoolimata kõrgest töötlemata puidu ekspordist on kiirelt kasvamas meie oma mööbli
ülevaatelugusid eesti disaineritest ja nende saavutustest. USA uudisteajakiri Newsweek nimetas Tallinna üheks üllatavaks disainipealinnaks. Selle au on meile teeninud Eesti moodsalt ja tundeliselt loodud kohvikud ja söögikohad, hotellid, SPA-d ja muuseumid, mille taga on mitmed tugeva ruumikujunduse kooli saanud sisekujundajad: Pille Lausmäe, Gert Sarv, Maile Grünberg, bürood Pink, Plank, disainibüroo Laika, Belka ja Strelka, perekonnad Vaiklad jt. Interjöörid paistavad silma oma põhjamaisuse, läbimõeldud komplekssuse ja uuenduslike lahendustega. Viimase aja trendiks on saamas eestimaisuse rõhutamine ning etniliste elementide sobitamine kaasaegsesse keskkonda. Algatus on tulnud ehtekunstnik Kärt Summatavetilt ja tekstiilikunstnik Signe Kivilt. Disainimahukamaks sektoriks Eestis on rõiva ja tekstiilitööstus. Brandid Ivo Nikkolo, Monton,
Oktoobril 1957. Pardal olnud akud võimaldasid Sputnikul töötada 3 nädalat. Sputnik võimaldas mõõta esmakordselt vahetult kõrgatmosfääri tihedust. Sputniku edukas lend näitas NSV liidu tugevust ja ajas Ameerika tagajalgadele. NSV liidu loomad kosmoses Aastal 1957 saadeti Sputnik 2-ga kosmosesse emane koer Laika. Kahjuks ei toodud teda enam maale tagasi, sest ta suri 5-7 tundi pärast kuumusesse ja stressi. Kolm a. hiljem saadeti kosmosesse veel koerad Belka ja Strelka, kes pärast kahte ringi ümber Maa toodi elusana tagasi. Lisaks saadeti 1986. aastal Zona 5-ga kilpkonn Kuule tiiru peale tegema. NSV liidu inimesed kosmoses NSV liit oli esimene, kes saatis inimese kosmosesse. Selleks kosmonaudiks sai Juri Gagarin. J. Gagarin saadeti orbiidile 12. aprillil 1961 Vostok 1-ga ja ta tiirles ümber orbiidi 80 minutit. Esimeseks naiseks kosmoses sai vene astronaut Valentina Tereškova. Ta lendas orbiidile Vostok 6-es 16. juunil 1963.
1954 - esimene aatomielektri jaam Obninskis, NLis. 1954 - esimene aatomialveelaev. USA "Nautilus." 79 1955 - reaktiivreisilennukid "Bouing 707" 1956 - esimene aatomielektri jaam USAs. 1957 - NLi aatomijäälõhkuja "Leenin." Hoidis puhtana kirdeväila. 04.10.1957 - NList lennutati üles Maa esimene tehiskaalane Sputnik-1 (sputnik - teekaaslane). Koerad, kes peale seda üleval käisid olid Belka, Strelka ja Laika. 1959 - USAs eimene aatomikaubalaev "Savannah." 12.04.1961 - Esimese inimesena lennutati Vostok-1 taevasse Juri Gagarin. 1962 - kosmosesse saadeti esimne astronaut John Glenn. 1963 - kosmosesse saadeti esimene naiskosmonaut Valentiina Nikolajeva Tereskova. 1965 Leonov väljus esimese inimesena avakosmosesse. Nõukogude Liidu rakette konstrueeris peamiselt Sergei Koroljov. USAs aga Werner von Brown. 1967 - Lõuna Aafrika Vabariigis toimus esimene südame siirdamine
annaabi.ee 
