oma võimu uute valitsusaparaatidega jagada. Ta ei suutnud muuta vanu arvamusi valitsejavõimust. Riigivalitsemise reformimine ja euroopastamine kukkus läbi, Peeter ei suutnud demokraatlikke jooni lääneriikidelt üle võtta ja neid rakendada. Võitlus streletsidega Peetri valitusaega iseloomustab ka pidev võitlus streletside vastu. Peeter suhtus nendesse kui vana Venemaa barbaarsuse sümboleisse. Peeter üritas neid kiusata nii palju kui võimalik. Ta muserdas streletse kahes Aasovi sõjaskäigus, millele ei järgnenud autasusid ega puhkust. Peetrit ei rahuldanud streletiside mässajatele määratud karistused. Ta soovis välja uurida kõik 1705 aasta Astrahani mässu kaasosalised ja motiivid, et teada saada, kes on tegelikult selle taga. Ta nuhtles neid kõige karmimate võimalike viisidega: 1182 streletsi hukati, 601 said piitsa ja saadeti pagendusse. Peetrile ei meeldinud teisitimõtlejad ja ta tahtis igasuguse vastasseisu välja juurida
nende viibimist Moskvas. Peetrile oli see aga vastuvõetamatu ja ta nõudis nende eemalolekut pealinnast. Arvatavasti peamine põhjus, miks streletsid Peeter I´le nii vastumeelsed olid, oli see, et nad takistasid Peetril troonile astuda ja isegi kippusid ta elu kallale. Seesama vastumeelsus streletside suhtes muutus ajapikku fanaatiliseks vihkamiseks. Nendes kokkupõrgetes võitjaks tulnud tugeva isiksuse ohjeldamatu despotism lõppes verise finaaliga, kus tapeti sadu streletse ja tegelikult hävitati streletsivägi.7 Veel mõned Peetri tähtsamad reformid olid kalendri-(võeti kasutusele lääne uusaastapäev ja juliuse kalendri lääne varjant) ja kirjauuendus, lääneeuroopa rõivastuse kasutuselevõtt, patriarhiameti likvideerimine ja Vene Õigeusu Kiriku riigistamine luterlikul eeskujul. 1702. aastal hakati õukonna daamidele ühiskondlike ülesandeid andma. 1703. aastal alustas Peeter I Peterburi rajamist. Tulevase Venemaa pealinna, Sankt
annaabi.ee 
