Tegelikkuses on Eesti maksukoormus üks maailma kõrgemaid, asudes 183 riigi arvestuses 131. kohal. Võimule tulles surus Thatcher Alamkojas läbi ametiühingute õigusi piiravad seadused. Eestis on ametiühingud nõrgad. Nad ühendavad vähemat arvu inimesi ja selle tõttu ei lähe nad nii kergesti streikide peale nagu mujal LääneEuroopas. Näiteks Soomes on ametiühingu liikmed rikkamad ja streikiv ametiühinguliige ei kaota sissetulekutes midagi. Eesti ametiühinguliikumine pole võimeline saavutama laia mõjujõudu. Thatcherismiaegses Suurbritannias erastati viimastel aastakümnetel tööerakondlaste poolt natsionaliseeritud ettevõtted. Sama teed on mindud ka Eestis. Eesti riik ei tohiks enam loobuda neist infrastruktuurifirmadest, mis meil senini veel alles on. See on andnud võimaluse erafirmadel rikastuda.
kasutada sõidu ajal ka sõidusoojendina, kui auto mootor ei anna piisavalt soojusenergiat. Autonoomse eelsoojendussüsteemi plussiks on, et külmades tingimustes teeb see auto soojemaks kui elektriliselt toimiv eelsoojendi. Eelsoojendus säästab autot ja juhti Esimesed tõsised külmad sunnivad autojuhte hommikuti end varem voodist üles ajama, sest enne sõidu alustamist kulub tunduvalt enam aega kui soojal ajal. Külmunud ukselukud, jäätunud aknad, külm mootor ja streikiv aku -- neist vaevadest võib säästa autojuhti vaid soe garaazh või eelsoojendussüsteem. Talvehädade loetelu pikk Talvehommikul külma autosse istumine võib tunduda küll reibastav kuid külmetav juht pole liikluses piisavalt tähelepanelik. Autosoojendus hakkab sooja puhuma alles mitmekilomeetrise sõidu järel. Sageli saavad selja-, kukla- ja lihasevalud alguse just külmas autos istumisest. Kuigi aknad võib jääst puhtaks kraapida, tekib sõitmahakkamisel akendele autosisese
inimese võimetus olukorda kontrollida ja ise midagi selle parandamiseks ette võtta. Näiteks võib inimesele laastavalt mõjuda suutmatus oma ülemuse võimatutele ootustele vastata, kuna kolleegid ei aita, ta pole vastavat koolitust saanud või tema pingutusi ei märgata. Stressitekitavalt võivad mõjuda ka kõige tühisemad tegurid, mis kontrollile ei allu: erakorrali- sed koosolekud, mõttetud telefonikõned, ootamatult sisseastuvad inimesed, kuid ka streikiv ventilatsioon, pidev masinate surin, kolleegide lobisemine, lifti kriuksumine ja aknast sissepaistev päikesevalgus. Igas töös on mingid raskused ja ebameeldivused, millega tuleb paratamatult kohaneda. Stress läheb kalliks maksma Tööstressi majanduslikku mõju on raske hinnata, sest see võib avalduda otseselt ja kaudselt. Hinnanguliselt on see Eestis 1,2% SKPst. Arvatakse, et kuni 60% töölt puudumistest on seotud stressist mõjustatud psühhosomaatiliste haigustega
annaabi.ee 
