see töö meeldis talle väga. Aegsasti jõudis koju ka peretütar Kristi, kellega koos Indrek läks mässajate koosolekule. Hiljem proua Kuusiku juurde sööma minnes, kurtis teine et härra Bõstrõi ei käi enam naisterahva juures. Kuusiku ja Bõstrõi vahel polnud aga mingi tavaline sõprus, härra palus ükskord naise kätt, kuid too keeldus, seda hiljem kahetsedes. Tekkis mäss, kus inimesed kogunesid tänavatele ja alustasid streikimist, linnas tekitati suuri kahjusi. Toimus tänavate koristamine. Mässajatel ei saaanud sellest aga küllalt, korraldati uus koosolek, kuhu saabusid ka soldatid. Paljud inimesed said hukka, suureks õnneks suutsid Indrek ja Kristi põgeneda. Järgnevatel päevadel valitses kõikjal lein. Indrek hakkas mõtlema rohkem ka kodustele Vargamäe inimestele, ta hakkas oma vanematele rohkem kirjutama. Indrek oli aga hea
läbirääkimised tööandjate jatöötajate või nende esindajate (ametiühingud) vahel. Streik on töötajate abinõu oma nõudmiste saavutamiseks ning leiab aset tavaliselt siis, kui võimalused läbirääkimiste teel lahendusi leida on ammendunud. Streigi eesmärk on näidata tööandjale, mis juhtub olukorras, kui tal töötajaid ei ole ja mõjutada tööandjat majanduslikku ja/või moraalse kahju nõustuma tingimustega, mida töötajad streigiga saada soovisid. Eestis reguleerib streikimist "Kollektiivse töötüli lahendamise seadus", mis peamiselt väljendab tööandjatepoolseid huvisid. Streikida tohib juhul, kui pooled on eelnevalt püüdnud rahumeelselt oma erimeelsusi lahendada, kuid see ei ole õnnestunud ka lepitaja vahendusel. Streikimine tuleb põhjalikult ette valmistada. Streigi toimumisest peab streigi korraldaja tööandjale, lepitajale ja kohalikule omavalitsusele kirjalikult ette teatama vähemalt kaks nädalat
poega, kes oleks trooni üle võtnud. Kuid siiski sündis neil poeg Aleksei. Alekseil oli hemofiilia ehk vere hüübimatus. Iga väikene kriimustus või nina verejooks sidus Aleksei kuudeks voodisse ahelatesse. NIKOLAI II KUI TSAAR Rahvas lootis, et kui troonile pääseeb uus tsaar tulevad ka suured muudatised. Seda, aga siiski ei juhtunud. Rahvas oli sellepeale ka väga tige. Tsaar hoopis tegi asja hullemaks ning tegi kindlaks, et ei juhtuks protestimist ning streikimist. Rahvas arvas, et tsaar ei hooli oma inimestest ning seetõttu hukatigi Nikolai II ning ka tema pere. Mõned ministrid küll pooldasid edumeelseid uuendusi, kuid nende pingutused ei kandnud vilja. NIKOLAI II HUKKAMINE Nikolai pere ja kuninglikust soost inimeseed hukati aastal 1918. 4 KOKKUVÕTE Kokkuvõteks Nikolai II hukati koos tema perega, sest rahva meelest tsaar ei hoolinud
Reili Kardmaa RM11 Lõpetuseks võin öelda, et Eestis on veel väga palju vähetasustatud töökohti ning palgapoliitika vajaks suuri muudatusi. Samas kas kõik töökohad on oma panuse ning vastutuse osatähtuse tõttu väärt ka palgatõusu, see jääb iga inimese enda südametunnistusele. Alati on võimalik ise midagi ära teha ning alles viimases hädas kasutada kõige alatumat meetodit (streikimist), kui on võimalik seda meetodit kasutada. Inimestel, kes on riigi palgal ning neid on siia Eestisse väga vaja. Arstidel on streikimine võimalik, kui kõik arstid läheksid Eestist ära, oleks terve Eesti riik suures hädas. Inimestel on võimalik end harida, täiendada ning otsida sobiv ning hästi tasustatud töökoht, mitte olla vähese haridusega kuskil miinumumpalgaga tööl.
vastutusele,kui ta rikkus töölepingut(kuni 1844). 19.saj II pooleni ei kippunudki töölised protesti avaldama, oli hirm igapäevase tasu pärast ja oldi huvitatud töö säilimisest ja karjäärist. Puudus ka ideoloogia, töölised olid kirjaoskamatud ja tööliste kollektiviseerumine sai võimalikuks alates agitatsioonst(?) 19.saj keskpaigast. Suurbritannias hakati lubama streike al 1874a, mil oli essa seadus, mis ei näinud ette kohest aresti streikimist. Eriti aktiivne 1880ndate lõpust, kui dokitööliste streik 1899 saavutas palju tähelepanu - New Unionism. Sajandivahetusest kasvas ka mujal streikide arv. Nõuti ennekõike paremaid olme ja palgatingimusi, tööaja reguleerimist. Tol ajal streigid ettevõtte omanike vastu,mitte riigi. SOTSIALISTLIK LIIKUMINE Kõige esimesed sotsialistidid R.Owen, Babeuf, de Saint Simon, Founier oid kõikd 18.-19.saj autorid, keda võeti kõik kokku utoopilisteks sotsialistideks. Nende mõte oli
annaabi.ee 
