1990. aasta veebruaris toimusid Eesti Kongressi valimised, kus osales üle 52 000 registreerinud kodaniku ning üle 34 000 Eesti Vabariigi kodakonsuse taotleja. 1991. AASTA JAANUARIKRIIS 1990.- 1991 aastavahetusel muutus olukord Baltikumis pinevaks. Kõigis kolmes Balti liiduvabariigis tegutsesid streigikommiteed, kes samuti 1991. aasta algul aktiviseerusid. Loodi töölistest võitlussalku. Moskvatoel aktiviseerusid veelgi kohalikud impeeriumimeelsed jõud. Läti streigikommitee ja nn ühiskondlik päästekommitee esitasid ultimatiivsed nõudmised hindade alandamiseks, valitsuse ja Ülemnõukogu erruminekuks. NLKP- meelne EKP nõudis samuti hindade alandamist. Ühiste jõududega lubati 15.jaanuaril korraldada kõigis kolmes Balti riigis. Paralleelselt valmistuti sõjalisteks aktsioonideks. Sõjaväe- ja julgeolekujuhid olid veendunud, e olukorra normaliseerimiseks on vaja relvaga hõivata strateegiliselt tähtsad objektid liiduvabariikide keskustes.
Johannes Paulus II(poolakas, kes oli kogenud nii natse kui ka kommuniste) saamine paavstiks 1979. aastal. Mõjukas okupeeritute eestkõneleja. NSVL'l oli vaja paavst kõrvaldada. 1981. aastal tehti talle Roomas Bulgaaria salateenistuse ja KGB poolt tellitud atentaad. Gierek pandi Poola Kompartei etteotsa, kuid ta ei suutnud peatada opositsiooni liikumist. 1980 Lech Walesa(laevatehase elektrik) hakkas Gdanski laevatehase nimel nõudma õigusi. Tema juhtimisel tehti erinevate laevatehaste streigikommitee, kes taotlesid sõnavabadust, mis on Nõukogude võimule arusaamatu. Iga päevaga lisandus erinevaid ettevõtteid. Gdanski kokkulepe 31.08.1980 Lech Walesa ja valitsuse kokkuleppel tekkis mittekommunistlik ja vaba ametiühinguliikumine ,, Solidaarsus", mis sai suurimaks ühinguks riigis. NSVL'l oli vesi ahjus. Märk Nõukogude Liidu nõrgenemisest. Riiki juhtis Solidaarsus. Poola kommunistid olid kaotamas kontrolli.
annaabi.ee 
