Rahvusvaheliselt kuulus Juurviljaorkester (Das erste Wiener Gemüseorchester) on tegutsenud juba 11 aastat. Orkester koosneb kümnest liimest ning kuigi ühelgi liikmel ei ole muusikalist haridust, oskavad igaüks vähemalt kahte pilli mängida. Tegu on nende sõnul ,,demokraatliku orkestriga" , mis tähendab seda ,et juht neil puudub. Kontser kestis natukene üle tunni aja ning oli kõigile tasuta. Esitati lugusid mis olid inspiratsiooni saanud helilooja Igor Stravisnski loomingust. Esitati ka tempokamat muusikat, sealhulgas võis kuulda hoogsaid latiinorütme. Kontserti lõpus jagati publikule suppi, mis oli tehtud pillide valmistamisel alles jäänud jääkidest. Ka juurviljainstrumendid jagati publikule ära. Kontseri lõpus sai orkester suure aplausi osaliseks-publikule jäi konsertiga ülimalt rahule. Kontsert jättis uskumatu mulje,see oli minu jaoks esmakordne ja täiesti ainulaadne kontsertielamus. Kõik oli viimseni läbi mõeldud ning paigas
motoorsus. Eestis on neoklassitsistliku muusikastiili olulisemaid esindajaid Jaan Rääts, Eino Tamberg ja Eduard Tubin. Klassitsismsi vormi ja rütmi juurde tagasipöördumine. Tekeaeg: esimese maailmasõja järgses Euroopas. Eeskujuks: Viini klassikud paljudele. Neoklassitsistidel tekkis huvi taastada vanu vorme, stiile: barokk, renessanss, klassitsism. Nt: neoklassikud: Prokofjev (viiniklassikud eeskujuks); Stravisnski (barokk eeskujuks) ja Poulenc (renessanss eeskujuks). Neoklassitsism on loomesuund, mitte koolkond. Nüansid, mida järgiti: *hoiduti äärmuslikest emotsioonidest *selge meloodiline joonis ja lakooniline lühike meloodia (impressionistidel piirid kaovad; hilisromantikutel palju tundeid) *harmoonia ja orkestratsioon lihtsustuvad *teoste klassikaliselt väljapeetud ülesehitus (heliloojad kasutasid vormiskeeme, idee jäi paika) Atonaalne kindla helistikuga muusika
R pras erilist thelepanu rtmile, otsis vrve ja psis nendega mngida. D oli pigem maalija, R graafik(tpne, erksad ja keerl rtmid). Neoklassitsism- klassitsismi vormi ja rtmi juurde tagasipdumine. Tekkis I ms jrgses Euroopas. Neoklassitsitidel huvi taastada vanu vorme ja stiile: barokk, renessanss, klassitsism. Prokofjev, Stravinski, Poulenc. Hoiduti rmuslikest emotsioonidest, lakooniline ja lhike meloodia, harmoonia ja orkestratsioon lihtsustuvad, teoste klassikaliselt vljapeetud lesehitus. Igor Stravisnski (1882- 1971) vene helilooja, sai aadlikasvatuse ja mitmeklgse hariduse. Lpetas Peterburi igusteaduskonna. 1905 kohtus Rimski-Korsakoviga, sai tema erapilaseks. Hakkas elama maailmarnduri elu, 1939 kolis USAsse. 1962 klastas Venemaad. Looming: I vene periood( vene klassikalised traditsioonid, muusikal etendus "Sduri lugu") II neoklassitsistlik periood( ballett "Pulcinella", ooper "Elupletaja thelend"), III seeriatehnika periood(dodekafoonia- 12helitehnika). Lavateoseid isel. anrite
Straussi üheks eeskujuks oli Wagner, kuid samuti ka Liszti programmilisus. Temaatika pärineb kirjandusest. Neoklassitsism Klassitsismsi vormi ja rütmi juurde tagasipöördumine. Tekeaeg: esimese maailmasõja järgses Euroopas. Eeskujuks: Viini klassikud paljudele. Neoklassitsistidel tekkis huvi taastada vanu vorme, stiile: barokk, renessanss, klassitsism. Nt: neoklassikud: Prokofjev (viiniklassikud eeskujuks); Stravisnski (barokk eeskujuks) ja Poulenc (renessanss eeskujuks). Neoklassitsism on loomesuund, mitte koolkond. Nüansid, mida järgiti: *hoiduti äärmuslikest emotsioonidest *selge meloodiline joonis ja lakooniline lühike meloodia (impressionistidel piirid kaovad; hilisromantikutel palju tundeid) *harmoonia ja orkestratsioon lihtsustuvad *teoste klassikaliselt väljapeetud ülesehitus (heliloojad kasutasid vormiskeeme, idee jäi paika) Kunstis olid samasugused liikumised kubismis.
annaabi.ee 
