Impressario)=Vene ballett, mille juures töötas Mihhail Fokin. Oli rühmitus Djagilevi juhendusel, mis tegeles rahvuslikkuse tõstmisega. Sinna kuulusid kirjanikud, kunstnikud jne. Nt: Balleti ,,Tulilind" lavale toomine koostöö hakkas sujuma teoste välja andmisel selle rühmituse liikmete vahel. Selle rühmituse liikmed töötasid grupis koos, nt kaks kunstnikku: Lion Bakst, Aleksandre Benois. 1910. Djagilev vajas Pariisi hooajaks leida heliloojattellis Stravinskilt ,,Tulilinnu" (ballett, mis põhineb Vene muinasjutul). Stravinskil on hiilgav ja värvikas muusikatohutu menu ,,Tulilinnul". Djagilev vedas heliloojaid jt. Pariisi, et näidata kui võimas Venemaa on. Järgmine balletimuusika, mille Djagilev tellis, oli kontsertpala, mis tehti ümber"Petruska" (ballet, mille ülimenukas esietendus oli 1911). Looming: Lugu räägib sellest kuidas Ivan otsib Tulilindu ning jõuab oma rännakul kurja Kastsei võluaeda
ja Schuberti loomingu vastu: "Minu muusikaline maitse kujunes välja küllalt vara, siiski ühe erandiga Schubert. Noorena ei osanud ma teda küllalt mõista. Praegu on ta mulle esmatähtis helilooja. Iga Schuberti noot on mulle kui kingitus, millest sageli olen pisarateni liigutatud." Suurt tähelepanu pööras Lukk kaasaegsete autorite teostele, mille ettekanded said ka tunnustuse osaliseks. Ta võttis oma kavadesse muusikat Debussylt, Sostakovitsilt, Prokofjevilt, Stravinskilt, Richard Straussilt, Regerilt, Tochilt jt. Olulise tahu Luki kontserttegevuses moodustavad (uue) eesti muusika propageerimine ja esiettekanded. Ta mängis kontsertidel Vedro, Saare, Tobiase, Aaviku, Bleive, Elleri, Oja, Eugen Kapi, Räätsa, Kangro ja Pärdi klaveriloomingut. "Erilist hinnangut väärib Tobiase sonatiini kavva võtmine. Meil on tõsine põhjus rõõmustada, et see meile aastakümneid surnud olnud väärtteos on leidnud nüüd B. Luki kaudu taaselustamist
Impressario)=Vene ballett, mille juures töötas Mihhail Fokin. Oli rühmitus Djagilevi juhendusel, mis tegeles rahvuslikkuse tõstmisega. Sinna kuulusid kirjanikud, kunstnikud jne. Nt: Balleti ,,Tulilind" lavale toomine koostöö hakkas sujuma teoste välja andmisel selle rühmituse liikmete vahel. Selle rühmituse liikmed töötasid grupis koos, nt kaks kunstnikku: Lion Bakst, Aleksandre Benois. 1910. Djagilev vajas Pariisi hooajaks leida heliloojattellis Stravinskilt ,,Tulilinnu" (ballett, mis põhineb Vene muinasjutul). Stravinskil on hiilgav ja värvikas muusikatohutu menu ,,Tulilinnul". Djagilev vedas heliloojaid jt. Pariisi, et näidata kui võimas Venemaa on. Järgmine balletimuusika, mille Djagilev tellis, oli kontsertpala, mis tehti ümber"Petruska" (ballet, mille ülimenukas esietendus oli 1911).