(Gardner et al 2007) Psühhoteraapia alla kuuluvad kognitiiv- käitumuslik-, pere- ja grupiteraapia. (TAI 2001) Kognitiiv-käitumuslik teraapia põhineb hüpoteesil, et inimese probleemid tulevad puudulikust infotöötlemisest ning sõltuvuse puhul on oluliseks aine tarvitamisega seotud veendumuste süsteem, millest tulenevad negatiivsed automaatmõtted ja järgneb ebafunktisonaalne käitumine (Kihl 2005) Enamus selle teraapia meetodeid on tagasilanguse ehk relapsi ennetamise stratreegiad, selles eristatakse kolme osa. Esiteks õpetatakse patsiente kõrge tarvitamisriskiga olukordi ära tundma, teiseks kuidas neid olukordi ette näha ja nendega toime tulla ning kolmandaks, kuidas põhjalikult elustiili ja käitumist muuta. (TAI 2001) Grupiteraapia eesmärk on eelkõige patsiendi subjektiivsete vaevuste ja sümptomite vähendamine. See annab võimaluse läbi grupisuhtluse korrigeerida patsientide käitumist, suhtlemist, emotsioonide väljendamist, hoiakuid ja
(nt romantism on isiklik ja ei ole suunatud kasumile). Inimeste ära kasutamine turu jaoks. Passiivne ja automaatne. Sellega kaob teatud kult. Muututakse nostalgiliseks. Inimeste erinevate kooslustest on saanud mass. Kommertskult probleem on see, et ta meeldib inimestele. Raske on inim viia keerulisema juurde. 5) Poliitiline aspekt hegemoonia (on seisund või võim millegi üle). Alluvate gruppide veenmine läbi meedia. Selleks on erinevad stratreegiad ja vastupanud. Inkorporeerimine (endaga liitma) ja selle suhe. Antonio Gramsci (marxixtlik mõtleja) hegemooniateooria kohaselt on inimesed võimule allunud vabatahtlikult ja leiavad, et sellised ongi kogu ühiskonna huvid, mida teatud juhtiv rühm on paika pannud. Ühiskonnas saavutab hegemoonia n-ö liikuva tasakaalu. Kui enamus