Mida kõrgem on laava temperatuur seda kaugemale laava voolab, moodustades tasase ala, kuid mida madalam on temperatuur seda vähem maad laava voolab, moodustades kuhiku. 4. Selgita, kuidas on seotud plahvatuslik vulkanism ja magma gaaside sisaldus. Mida suurem on rõhk Maa sügavuses seda rohkem on seal gaase( H 2O, CO2). Mida suurem on gaaside sisaldus seda suurem purse tuleb kuna rohkema gaasi sisaldusega magma on happelisem. 5. Selgita kilp- ja kiht- ehk stratovulkaanide kujunemist lähtudes laava viskoossusest. Täienda oma selgitust joonise või pildiga. 1. Aluseline vedel laava kiiresti eemale lõõrist ja moodustab laia lameda laavaga kaetud ala- kilpvulkaani. 2. Happelised laavad tarduvad väljumiskoha läheduses ja moodustavad kõrge koonilise stratovulkaani. 6. Nimeta vulkanismi produktid. 1. Laavakivimid. Happeliseks laavakivimiks on näiteks rüoliit ja aluseliseks basalt. 2. Obsidiaan
väiksem, on ahelad lühemad ja voolavus suurem. 2) Kõrgemal temperatuuril on laava viskoossus madalam ja laava voolab kiiresti. 4. Selgita, kuidas on seotud plahvatuslik vulkanism ja magma gaaside sisaldus. Gaasi siserõhk on määratud kahe jõuga: 1)magma enese rõhk 2)magma viskoossus Maapinna lähedal ümbritsev rõhk on madal ning gaasimullide rõhk võib ületada viskoossuse viies niimoodi plahvatuseni. 5. Selgita kilp- ja kiht- ehk stratovulkaanide kujunemist lähtudes laava viskoossusest. Täienda oma selgitust joonise või pildiga. Aluseline vedel laava voolab kiiresti eemale lõõrist ja moodustab laia lameda laavaga kaetud ala- KILPVULKAANI. Happelised laavad tarduvad väljumiskoha läheduses ja moodustavad kõrge koonilise STRATOVULKAANI. 6. Nimeta vulkanismi produktid. Laavakivimid: Rüoliit, Basalt, Obsidiaan, Padilaava Pürakrastiline materjal tahke vulkaanipurskeprodukt
kilpvulkaanid, kiht- ehk stratovulkaanid ja tuhavulkaanid. Laava- ehk kilpvulkaanide koonused on laugete nõlvadega (5–8o) 2 ja koosnevad ainult laavast. Taolised on Havai saare vulkaanid Mauna Loa ja Kilauea, mille järgi selliseid vlkaane isel sageli kui havai tüüpi vulkaanidena.Kiht- ehk stratovulkaanide koonus koosneb valdavalt hangunud laava ja tahke purskematerjali (tuhk, liiv, lapillid ja pommid) kihtidest. Erinevalt kilpvulkaanidest on siin koonus järsemate nõlvadega. Tuhavulkaanide plahvatusel paisatakse maapinnale ainult tahket vulkaanilist materjali – tuhka, lapille ja pomme. Pärast aktiivset purset vulkaani tegevus raugeb. Tegutsevate vulkaanide paigutus on ebaühtlane. Mandrite siseosas, näiteks Euroopas, Aasias, Austraalias ja Lõuna-
annaabi.ee 
