Laborites saadakse põhiliselt metalli reageerimisel. Ka kasutusalasid on vesinikul mitmeid. Vesinikuga täidetakse õhupalle, toodetakse amoniaaki ja soolhapet ning kasutatakse orgaaniliste ainete töötlemisel. Vesiniku põlemisel tekkivat kõrge temperatuuriga leeki kasutatakse metallide lõikamisel, keevitamisel, sulatamisel. Vesinikuga redutseeritakse metallimaaki, saamaks metalle. Samuti täidetakse vesinikuga stratostaate, millega uuritakse atmosfääri. Vesinik on tähtis tooraine keemiatööstuses määrdeõlide, mineraalväetise, hapete jpt ainete tootmisel. Vesinikuühendid on tahke raketikütuse põhikomponendid ja ka vedelkütuseraketi kütus on kas petrooleum või vedel vesinik. Sõjatehnikas on kasutatud ka vesinikpomme, mis oma jõult on suuremad, kui aatompommid, kuid need keelustati juba ammu. Vesinikkütust kasutatakse raketikütusena ja tulevikus ka autokütusena. Autokütusena
Aastal 1783 pani ta ette nime hydrogène (veetekitaja, veemoodustaja). Selle nime (ladina Hydrogenium) lühendist tuleb ka vesiniku keemiline sümbol H... Vesiniku ja vesinikuühendite uurimine on aidanud kaasa aatomi ja molekuli mõiste arengule ning aatomite ja molekulide ehituse ja muundumise mõistmisele... 5 VESINIKU KASUTUSALAD Vesiniku kerguse tõttu täidetakse temaga õhupalle ja stratostaate, mille abil uuritakse atmosfääri... Vesiniku põlemisel tekkiva kõrge temperatuuriga (3000 kraadi) leegiga keevitatakse metalle... Metallimaakidest redutseeritakse vesinikuga metalle... Vesiniku toimel muudetakse vedelad taimsed ja loomsed rasvad (õlid) tahketeks (margariiniks)... Vesinikku kasutatakse keemiatööstuses ammoniaagi ja soolhappe tootmisel ning orgaaniliste ainete töötlemisel... Maa massist moodustab vesinik umbes umbes 0,12%...
kõrgetel rõhkudel peab vesinik olema metallilises olekus, s.t. loovutama oma elektroni metallivõrega kristalli energiatsooni moodustamiseks. Elemendi ja ühendite kasutamine · Vesiniku põlemisel tekkivat kõrge temperatuuriga leeki kasutatakse metallide lõikamisel, keevitamisel, sulatamisel. · Vesinikuga redutseeritakse metallimaaki, saamaks metalle. · Vesiniku kui kõige kergema gaasiga täidetakse õhupalle. · Samuti täidetakse vesinikuga stratostaate, millega uuritakse atmosfääri. · Vesinikuga muudetakse vedelad rasvad ja taimeõlid tahketeks. Sel põhimõttel toodetakse vedelrasvadest tahkeid rasvu (margariin). · Vesinik on tähtis tooraine keemiatööstuses vedelkütuste, määrdeõlide, mineraalväetise, hapete jpt ainete tootmisel. · Vesinikku kasutatakse keemiatööstuses ammoniaagi ja soolhappe tootmisel ning orgaaniliste ainete töötlemisel.
H2+Cl2=2HCl (vesinikkloriid) 5. Monovesinik (atomaarne vesinik)--H. Kõrgel temperatuuril lagunevad vesiniku molekulid aatomiteks: H2=2H (H=+432kJ) Monovesinik tekib ka keemilistel reaktsioonidel (vesinik tekkemomendil), kuid ühineb kiiresti molekulideks. Monovesinik on keemiliselt väga aktiivne. Monovesinik on toatemperatuuril tugev redutseerija. FeCl3+H2=reaktsiooni ei toimu FeCl3+H=FeCl2+HCl 6. Vesiniku kasutusalad. Vesiniku kerguse tõttu täidetakse temaga õhupalle ja stratostaate, millega uuritakse atmosfääri. Vesiniku põlemisel tekkitav kõrge temperatuuriga (3000*C) leeki rakendatakse metallide keevitamisel. Vesiniku toimel muudetakse vedelad taimsed ja loomsed rasvad (õlid) tahketeks (margariin). Vesinikku kasutatakse keemiatööstuses ammoniaagi ja soolhappe tootmisel ning orgaaniliste ainete töötlemisel. VESI---H2O 1. Leidumine ja puhastamine. Vesi on kõige levinum vesiniku ühend. Ta on kõikide
annaabi.ee 
