Füülid olid seega territoriaalsed üksused, kuid nad ei moodustanud kompakseid tervikuid, vaid koosnesid sageli Atika eri osades paiknevatest allüksustest. Ateena riigikorra ajaloo kirjutanud filosoof Aristotelese hinnangul soovinud Kleisthenes sel moel ateenlased ära segada, kuid mis eesmärgil nimelt, on vaieldav. Peale selle olevat Kleisthenes võtnud füülidesse uusi kodanikke. Igast füülist valiti edaspidi igal aastal väepealik strateeg (strategos). 10 strateegist, kes moodustasid Ateena armee kollektiivse ülemjuhatuse, sai edaspidi mõjukaim ametnike kolleegium riigis. Soloni 400-nõukogu asemele moodustas Kleisthenes igal aastal uuesti komplekteeritava 500-nõukogu, kuhu valiti 50 liiget igast füülist, ja mille ülesanne seisnes rahvakoosolekul arutatava ettevalmistamises ning igapäevase riigielu korraldamises. Samal ajal jäid püsima ka igal aastal valitavad 9 arhooni ja endistest arhoonidest koosnev eluaegne areopaagi nõukogu
• Millised on kriitilised õnnestumistegurid? • Millised asjaolud mõjutavad õnnestumisi või ebaõnnestumisi pikaajalises perspektiivis? • Millised lahendused mõjutavad vahetult organisatsiooni õnnestumist? Personali arendamine, tegevusprotsesside arendamine, kliendiprotsesside ja -suhete arendamine. Mõelda millistes asjades me kindlasti õnnestume. Edeneda visiooni suunas ja tegutseda strateegiliselt. Strateegiline juhtimine strategos = sõja juhtimise oskus. Strateegia on kujutlus sellest, milliste võtete abil ettevõte saavutab ressursside piires eesmärgid. Peamine käsitlus ” konkurents”. Kui ei ole konkurentsi, ei vajata strateegiat. Mida ei saa mõõta, ei saa ka arendada. Inimkäsitlus ”Juhtimisega liitub alati nägemus inimesest, tema soovist ja võimest, arendada tööd ja muutuda” (Joronen 1993). Esimehe inimkäsitlusel on lahendust
annaabi.ee 
