valmiduse. Arvatavasti jääb tulevikus toiduainete defitsiidi põhjus ikkagi pigem loodusressursside nappuse taha kui tehnoloogia või inimressursi taha. On olukordi (looduskatastroofid), mida ei saa ära hoida, kuid milleks saame ette valmistuda. Kliima muutumist (eelkõige soojenemist) , mis on suur ohutegur toiduainete defitsiidile ja kogu ühiskonnale üleüldse, on võimalik aeglustada läbi inimkonna tegevuse. Toit muutub peagi veel strateegilisemaks varaks kui kunagi varem. Suureks probleemiks on ka just toiduainete ebaproportsionaalne jaotumine ühiskondade vahel: defitsiit ja ülejääk. Eesti seisukohalt on meil igal juhul mõttekas hoida ,,suurte" ja majanduslikult edukate riikide lähedusse. Oleme tihedalt integreerunud ülejäänud Euroopaga ja peaksime selles suunas liikuma ka tulevikus. Klimaatilisest seisukohast vaadatuna on meil mõttekam põllumajanduskaupa
toetatakse väärtuseesmärkide täitmist, olemasolu tagamine. Ettevõtte väärtusjuhtimise “nurgakividena” vaadeldakse järgmiseid elemente: väärtusorienteeritud ärimudel; tasakaalus tulemuskaart (Balanced Scorecard); strateegia hindamine ja väärtusmõjurite analüüs; väärtusorienteeritud controllingu, stimuleerimis- ja kompensatsioonisüsteemid. Väärtusjuhtimise pikaajaline orienteeritus seab selle eesmärgid oluliselt kõrgemale ja strateegilisemaks kui näiteks lühiajalisele kasumioptimeerimisele või ettevõtte ülevõtmisele omane. Eespool toodud nurgakivide vastastikune integreerimine ettevõtte juhtimispraktikas võimaldab tagada teadliku ja tulemusliku ettevõtte väärtuse juhtimise. Vaatleme järgnevalt nimetatud “nurgakive” lähemalt. 5.1. Väärtusorienteeritud ärimudel Väärtusorienteeritud ärimudel on üheks peamiseks elemendiks omanikuväärtuse kontseptsiooni käsitlustes
annaabi.ee 
