feodaalidele teatud riigifunktsioonide täitmise eest *kuni 11.saj määras uue keisri vana keiser, hiljem isalt pojale *hierarhia *talupoegadel maksukohustus, küla vastutas võlglaste eest. Justinianus: 6. saj purustas vandaalide väe, Bütsantsi sõjaväekorraldus: palgaarmee; teemad e sõjaväeringkonnad, milleks maa jaotati; strateeg e juht oma teemas nii strateegilist kui ka tsiviilvõimu; peale muutust stratioodid e maakaitseväelased moodustasid sõjaväe põhiosa; ratsavägi- enamik strateegidest, Bütsantsi olulisim väeliik; stratioodid said teenistuse eest maatüki; 11.saj-ks oli vabade talupoegade sõjavägi ammendanud ja asendati feodaalide ratsaväega. Välisvaenlased: bulgaarid, lõunaslaavlased, araablased, türklased-seldzukkid, langobardid, viikingid, Kiievi-Venemaa. Kirik ja kultuur 1054 kirikulõhe. Läänekirik: Püha vaim lähtub isast ja pojast, risti märk 5 sõrmega, armulaual said ilmalikud leiba, teenistus
sugulane Himilkon. Kreeklased nägid oma potentsiaalset päästjat sürakuusalastes. Viimased saatsidki väe Akragasele appi, kuid esialgse edu järel pidid kreeklased linna ometigi maha jätma. Kahtlustati reetmist ja pahameel pöördus Sürakuusa strateegide vastu, kes ka võimult tagandati. Akragase langus ja sellest tulenev pahameel andis esiletõusuks võimaluse Hermokratese varasemale kaasvõitlejale Dionysiosele. Ta valiti 405 a. üheks strateegidest, süüdistas siis oma vastseid kolleege, valiti täievolilise strateegina (strategos autokrator) riigi etteotsa ja sai endale lõpuks kodanikelt ka ihukaitse, sest väitis, et vaenlased kippunud ta elu kallale. Kuid Dionysiose väejuhitegevus kartaagolaste järgmise rünnakuobjekti Gela kaitsmisel ei toonud oodatud edu. Seegi linn tuli võitluste järel maha jätta ja taas käisid jutud reetmisest, millega nüüd seostati ka Dionysiost