Eesti jätkusuutlikust arengust Kuna riigi konkurentsivõime tõstmiseks koostatud Eesti majanduskasvu ja tööhõive tegevuskava 2005-2007 elluviimise koordineerimisega tegeles Riigikantselei, otsustas valitsus 2006. aasta mais teha säästva ja jätkusuutliku arengu strateegiliste arengukavade elluviimise koordineerimise samuti Riigikantselei ülesandeks. Säästva arengu strateegia koostamise ja elluviimise koordineerimisega tegeleb Riigikantseleis strateegiadirektor. Lisaks on strateegiadirektor nimetatud riiklikuks kontaktisikuks/koordinaatoriks säästva arengu küsimustes. Praegu töötab strateegiadirektorina Keit Kasemets. Strateegiadirektori tegevust toetab strateegiabüroo. Strateegiabüroo koordineerimisel koostati ,,Eesti aruanne" Euroopa Liidu säästva arengu strateegia rakendamise kohta, mis on sisendiks Euroopa Komisjoni poolt 2007. aasta sügiseks kokku pandavale eduaruandele Euroopa Liidu säästva arengu strateegia rakendamisest Euroopa Liidus.
(Vaht, Kuldna, & Oja, 2000) 7 JÄTKUSUUTLIK ARENG EESTIS Säästev Eesti 21 on arengustrateegia, mis on välja töötatud riikliku strateegiana aastani 2030. Selle koostamise aluseks oli Vabariigi Valitsuse protokolliline otsus. Strateegia väljatöötamisel tegid koostööd erinevate valdkondade teadlased ja mitmed huvirühmad. Riigikantseleis tegeleb jätkusuutliku arengu strateegia koostamise ja elluviimise koordineerimisega strateegiadirektor. Säästva Eesti 21 sihiks on ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukusenõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. See on kogu ühiskonnaelu haarav arengukava, mis ei piirdu ainult ökoloogiliste ja keskkonnakaitseliste küsimuste lahendamisega. Säästva Eesti 21 eesmärgid aastaks 2030 on: Eesti kultuuriruumi elujõulisus; inimese heaolu kasv; sotsiaalselt sidus ühiskond ja ökoloogiline tasakaal
annaabi.ee 
