moodustas küll delegatsiooni, kuid valitsuse tegevust see tegelikult ei kontrollinud; põhjuseks ka jätkuv VS. WV (valitsus) pidi paratamatult rakendama kiireid meetodeid ühe v teise olukorra lahendamiseks. Tegelikult ei moodustaud ka kunagi ametnikkude ministeeriumit. Kuni APS vastu võetud, oli peaaegu kuu aega tegutsenud WV, mis oli täiesti tavaline koalitsioonivalitsus, tema selja taga AK enamus. 25.11.2008 .. Valitsuse loomise ettepanek tehti Tööerakonna liidrile Otto Strandmanile. Ei tahetud, et valitsus koosneks ainult vasakpoolsetest, sest siepoliitiliselt oli selge, et valimiseelsetest lubadustest minnakse üsna kaugele, enne oli vaja sõja võitmisele mõelda. Senise AV kursi jätkamine tõrjuks poolehoidjad vasakutest eemale. Teine põhjus oli välispoliitiline. Öeldi, et valitsuses on palju enamlasi. Kaks kõige rohkem hääli saanud erakondi olid vasakud. Pärast mõningaid kaalumisi loodi Sotsdemide, tööerakonna ja rahvaerakondlaste koalitsioon
Kui 1927. aastal jäid juristid äraootavaks, siis 1928. aasta õigusteadlaste päev ütles küll välja, et Eestis ei ole mitte mingisugust vajadust põhiseadust muuta. Dets 1929 esitasid Põllumeestekogud Pätsi algatusel teiskordselt põhiseaduse muutmise eelnõu ja 30. aasta jaanuaris esitasid omapoolse põhiseaduse muutmise eelnõu ka Rahvaerakond. Tähelepanuväärsel moel oli see ettepanek saadetus riigivanemale Otto Strandmanile. Ainus otsus, nendelt eraviisilistelt nõupidamistelt see, et püüdku mõlemad ettepanekute tegijaid kokku ja püüdke see kooskõlastada ning siis saatke see riigikogule. Tundus, et kogu see asi soikub nagu 1926, aga samal ajal jõudis Eestisse Suur majanduskriis. Just seda kasvavat rahulolematust kasutasid Põllumeestekogud selleks, et propageerida president. Osa rahvast võttiski selle idee üle, keegi üleloomulik, kes tooks tagasi kriisieelsed vanad head ajad