KARISTUSÕIGUS Üldosa 1. Karistusõiguse ülesanne, allikad ja kehtivus Õiguse ülesanne on anda võimalus väga erinevate ühiskondlikke suhete reguleerimiseks seadusandja poolt kehtestatud reeglite alusel. Karistusõigus kaitseb isikut ja õiguskorda õigusvastaste rünnete eest karistusõigusele omaste vahenditega. Karistusõiguse ülesanne on tagada inimeste sotsiaalse kooselu aluste, nende põhiväärtuste e. õigushüvede kaitse. Karistusõigus määrab kindlaks süüteod, süütegude eest kohaldatavad karistused, kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused ja nende tegevuse põhiprintsiibid, selleks et seaduslike vahenditega kaitsta isikut õigusvastaste rünnete vastu. Karistusõigus lähtub õigushüve teooriast ja tema ülesandeks on, kaitstes isiku õigushüvesid, hoida tasakaalus isikuvabaduste piiramist ja kaitsta isikut, hoidudes samas isiku eraellu liigselt sekkumast. Karistusõigus peab aitama kaasa süüteoga tekitatud kahj...
väitis, et isik on toime pannud rasked kuriteod64. Avalikkusel on õigus teada käimasolevast kohtueelsest menetlusest, kuid avalikkust teavitades peavad ametnikud olema väga valivad enda sõnakasutuses ega tohi ületada piiri, kus faktiline teave asendub veendumuse edastamisega isiku süüdiolekus.65 58 van der Heide, F. Strafrechter en strafketen: de gang van zaken 1995-2006, lk 59. 59 Donatsch, A. jt, Strafrecht, Strafprozessrecht und Menschenrechte, Festschrift für Stefan Trechsel zum 65. Geburtstag. Zürich, 2002, lk 362. 60 Jones, S. Guilty until Proved Innocent? The Diminished Status of Suspects at the Point of Remand and as Unconvicted Prisoners. Common Law World Review 2003 nr 32, lk 404. 61 Eesti Vabariigi põhiseaduse ekspertiiskomisjoni lõpparuanne. Kättesaadav arvutivõrgus: http://www.just.ee/10725 (19.03.2013). 62 Kergandberg, E. Kommentaarid §-le 22.
annaabi.ee 
