korduvad või koguni regulaarsed altkäemaksud ametiisikule selleks, et viimane igal vastaval juhul tegutseks altkäemaksuandja kasuks, ei oleks vaadeldavad koosseisupärase teona, sest ametiisiku tegu ei ole ette kindlaksmääratav ning tema tegevus sõltub konkreetse asja tehioludest40. Seega ei pea tuvastama ametiisiku konkreetset tegu, piisab tema ametialaste toimingute teatud ringi määratlemisest41. 39 Maurach/Schröder/Maiwald, S 267. 40 Strafgesetzbuch. Kommentar von A. Schönke und H. Schröder. München, 1988, § 331, Rdn 31 41 J. Wessels. Strafrecht. Besonderer Teil – 1. Schwerpunkte. Heidelberg, 1991, S 239. 29 4.3.3. Ametiisiku tegu puudub Ei saa näiteks rääkida ekvivalentsussuhtest, mistõttu ametiisiku tegu puudub, kui on võimalik tuvastada üksnes mõlemapoolseid ettekujutusi teatud valdkonnas või kui
saj, Euroopas. Lisaks eelnevale kajastatakse CCC ajaloolist käiku. Allika sisulises analüüsis valis autor välja CCC juures olulisima- tõendi ja tõendamise institutsiooni. 3 1. Allika analüüs 1.1 Allika liik CCC oli Saksa Rahvuse Püha Rooma Keisririigi ühtne kriminaalseadustik, mis kehtis alates 1532 aastast kuni 1871 aastani Saksamaa erinevais paigus, mil hakkas kehtima Strafgesetzbuch. Samuti on seda nimetatud Karl V, kes oli sellel ajal Saksamaa keiser, Hispaania kuningas ja tänase Ameerika mandri laiaulatslike piirkondade valitseja, karistusseadustikuks (Peinliche Gerichtsordnung Karls V). See oli ajalooliselt esimene Saksamaa ühtne ja üldine kriminaalseadustik ning baasseadustik piirkondades, kus endal seda käepärast võtta ei olnud. CCC kehtima hakkamine oli Saksamaale ning õigusajalooliselt ka
annaabi.ee 
