Üksikisik ühiskonna struktuuris:staatus ja mobiilsus Ühiskonna sotsiaalne stratifikatsioon ehk kihistumine on sarnaste sotsiaalsete parameetritega inimeste järjestumine kihtidesse ehk straatumitesse. Indiviidi asend sotsiaalse kihistumise süsteemis sõltub tema sotsiaalsest staatusest- ühiskondlikust positsioonist,millel on nii materiaalseid kui ka vaimseid tunnuseid. Stratifikatsioonile on omane staatuslik hierarhia.(asetsus ühiskonnas) Kogu ühiskonna arengu kiirenemine on sellesse aga toonud rohkem sisemist dünaamikat s.t suurendanud sotsiaalset mobiilsust.See USA sotsioloogi Pitirim Sorokini loodud termin tähistab inimeste ja rühmituste liikumist sotsiaalse kihistatuse süsteemis
1. Ühiskond- suure hulga inimeste korrastatud kooselu vorm Õhuke riik- madalad maksud, väga väike avaliksektor. Pakub minimaalselt avalikkuteenust(meie riik teel sinna, hakkame seisma pikalt arstiabi järjekorras, pole loota erilist politsei abi) Paks riik- kõrged maksud, jätkusuutlik ametnikkond, saab piisavalt avalikku teenust(Norra, Soome, Taani, Rootsi) Sotsiaalne stratifikatsioon e kihistus- teatud sotsiaalsete tunnustega inimrühmade paigutamine kihtidesse e straatumitesse vastavalt neile kuuluvale ressursile.(nt rikkad/vaesed, kultuuriline ressurss, poliitiline ressurss) Sotsiaalne straatum e kiht- sarnaste ressursside ja parameetritega inimestegrupp(nt intelligents, tõrjutus, aristokraatia) Sotsiaalne staatus- inimese positsioon ühiskonnas(nt määrab haritus, kodanik/mittekodanik, finantsilineseis, päritolu) Sotsiaalne mobiilsus- ühe inimese või inimgruppide ümberpaigutumine sotsiaalses straatumis. Eristatakse vertikaalset ja horisontaalset
mille määravad tema päritolu või omandatud vaimsed ning materiaalsed ressursid. 17. Sotsiaalne straatum- sarnaste ressursside ja sotsiaalsete tunnustega inimeste kategooria: nt intelligents, aristokraatia, äärerühmad, eliit. 18. Sotsiaalne stratifikatsioon- teatud ühiskonnatüübile iseloomulik rahvastikujaotus, kus teatavate sotsiaalsete tunnustega inimrühmad on järjestatud kihtidesse ehk straatumitesse vastavalt neile kuuluvatele majanduslikele, kultuurilistele või poliitilistele ressurssidele. 19. Sotsiaalne mobiilsus- inimese või inimgrupi ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumise süsteemis; eristatakse horisontaalselt ja vertikaalset mobiilsust. 20. Sotsiaalne roll- sotsiaalsele staatusele omistatav sobilik käitumisstandard. 21. Valitsemise efektiivsus- näitab, kui edukalt suudab võim valitseda ja rahuldada erinevate sotsiaalsete gruppide (nt
sotsiaalne staatus indiviidi positsioon ühiskonna sotsiaalse kihistumise süsteemis, mille määravad tema päritolu või omandatud materiaalsed ning vaimsed ressursid sotsiaalne stratifikatsioon e. teatud ühiskonnatüübile iseloomulik rahvastiku jaotus, kus sarnaste sotsiaalsete tunnustega sotsiaalne kihistus inimrühmad on järjestatud kihtidesse ehk straatumitesse vastavalt neile kuuluvatele majanduslikele, kultuurilistele või poliitilistele ressurssidele (kõrgemad straatumid omavad rohkem või enam väärtustatud ressursse) sotsiaalne struktuur ühele ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega kategooriateksklassideks, kihtideks, gruppideks. Sotsiaalse struktuuri aluseks võivad olla
mida antud ühiskonnas peetakse väärtuslikuks (rikkust, maad). Eliidi üheks tunnuseks on juurdepääs riigivõimule. Nt võib vaimueliit olla ühiskonnas autoriteetne ja lugupeetud, kuid e i pruugi olla kaasatud valitsemisse. Sotsiaalne stratifikatsioon ehk kihistumine teatud ühiskonnatüübile iseloomulik rahvastikujaotus, kus teatavate sotsiaalsete tunnustega inimrühmad on järjestatud kihtidesse ehk straatumitesse vaevalt neile kuuluvatele majanduslikele, kultuurilistele või poliitilistele ressurssidele. Seda põhjustab erinevused suurte inimgruppide vahel. Kihistumus omakorda mõjutab inimeste positsiooni ühiskonnas, suhteid erinevate gruppide vahel ning laias laastus kogu ühiskonna arengut. Kihistumus toob kaasa inimgruppide eristumise üksteisest. Selle alused on : varanduslikud; regionaalsed; rahvuslikud; ideoloogilised.
sotsiaalne struktuur (1,2) - ühele ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega kategooriateks - klassideks, kihtideks, gruppideks. Sotsiaalse struktuuri aluseks võivad olla demograafilised, etnilised või majanduslikud kriteeriumid. sotsiaalne stratifikatsioon e. sotsiaalne kihistus (2) - teatud ühiskonnatüübile iseloomulik rahvastiku jaotus, kus sarnaste sotsiaalsete tunnustega inimrühmad on järjestatud kihtidesse ehk straatumitesse vastavalt neile kuuluvatele majanduslikele, kultuurilistele või poliitilistele ressurssidele (kõrgemad straatumid omavad rohkem või enam väärtustatud ressursse) sotsiaalne tõrjutus (2,4) - seisund, mille puhul inimesed ei osale ühiskonna ressursijaotuses, võimusuhetes ega kultuurielus. sotsiaalne utoopia (2) - sotsiaalsed ideed, mis lõid ebareaalseid käsitlusi ideaalsest ühiskonnakorraldusest, zhanr sai nime XVI sajandi mõtleja Thomas More ulmeloost Utoopia saare kohta.
määravad tema päritolu või omandatud materiaalsed ning vaimsed ressursid sotsiaalne straatum ehk sotsiaalne kiht sarnaste ressursside ja sotsiaalsete tunnustega inimeste kategooria: nt intelligents, aristokraatia, äärerühmad, eliit; vt ka sotsiaalne stratifikatsioon sotsiaalne stratifikatsioon ehk kihistumus teatud ühiskonnatüübile iseloomulik rahvastikujaotus, kus teatavate sotsiaalsete tunnustega inimrühmad on järjestatud kihtidesse ehk straatumitesse vastavalt neile kuuluvatele majanduslikele, kultuurilistele või poliitilistele ressurssidele; vt ka sotsiaalne straatum sotsiaalne struktuur mingile ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega kategooriateks sotsiaalne tõrjutus seisund, mille puhul inimene ei osale ühiskonna hüvedejaotuses, võimusuhetes ega kultuurielus sotsioloogia teadus, mis uurib ühiskonna ja selle allsüsteemide toimimist ning inimeste
eesmärk ei ole valitseda või TEENIDA KASUMIT (nt. MTÜ,sihtasutused,seltsingud) Kodanikuühiskond on vahelüli avaliku sektori, erasektori ja inimeste eraelu vahel. Eestis on kolmandas sektoris 4-5% inimesi Roll ühiskonnas- mõjutada poliitilisi otsuseid aitavad lahendada sotsiaalseid ning majanduslikke probleeme pakuvad erinevaid teenuseid ja loovad töökohti 2.4 Kihistumine KIHISTUS=STRATIFIKATSIOON Inimsed on jagatud kihtidesse ehk straatumitesse, teisiti öeldes on tegu ühiskonna sotsiaalse kihistumisega erinevate tunnuste alusel Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste või tervete rühmade liikumist ühest ühiskonnakihist teise (nt seoses väga kiire arengutempoga vms). jaguneb – horisontaalne (ühest linnas teise, ühest majandusharust teise) vertikaalne (lihttöölisest spetsialistiks või vastupidi, keskklassist kõrgklassi) Eliidist eristub mass ehk tavakodanikud ehk keskklass.
Kontrollimata ja vaba elu ühiskonnas * 2. Eraelu ja isiksuse kadumine ühiskonnas 3. Kontrollitud ja korrastatud elu ühiskonnas 4. Kontrollitud isikute ja neid kontrolliva personali omavaheline konflikt Mida tähendab sotsiaalne kihistumine? sotsiaalne stratifikatsioon e. sotsiaalne kihistus teatud ühiskonnatüübile iseloomulik rahvastiku jaotus, kus sarnaste sotsiaalsete tunnustega inimrühmad on järjestatud kihtidesse ehk straatumitesse vastavalt neile kuuluvatele majanduslikele, kultuurilistele või poliitilistele ressurssidele (kõrgemad straatumid omavad rohkem või enam väärtustatud ressursse). Iseloomustab ühiskonda, mitte lihtsalt inimesi. Inimesed ei ole võrdsed, meil on erinevad omadused, oskused ning teadmised. Ressursid on piiratud. Ebavõrdsus on vajalik ning kasulik. Millist kolm sotsiaalse kihistumise dimensiooni pakub Max Weber. Võim, prestiiz ja omand. Kastisüsteem, seisusüsteem ja klassisüsteem
annaabi.ee 
