määratakse nende endi poolt antavate tähendustega. Erik Erikson Käsitles sotsialiseerumist kui läbi kogu elu kestvat protsessi (identiteedi areng toimub surmast sünnini). 2) Sotsiaalse stratifikatsiooni mõiste. e. sotsiaalne kihistus (2) teatud ühiskonnatüübile iseloomulik rahvastiku jaotus, kus sarnaste sotsiaalsete tunnustega inimrühmad on järjestatud kihtidesse vastavalt neile kuuluvatele majanduslikele, kultuurilistele või poliitilistele ressurssidele (kõrgemad straatumid omavad rohkem või enam väärtustatud ressursse) 3) Sotsiaalse stratifikatsiooni põhjustavad tegurid. . stratifikatsioonisüsteem kihistumissüsteem, milles inimestele omistatavad (nt oskused ja sissetulek) ja omandatud (nt sugu, vanus, rass, religioon ja rahvus) tunnused tekitavad hinnangute andmist inimese sotsiaalse väärtuse kohta ja sellest tulenevat inimeste ebavõrdset kohtlemist ühiskonnas; omane keerulisematele ühiskondadele, kus teatud
või omandatud materiaalsed ning vaimsed ressursid sotsiaalne stratifikatsioon e. teatud ühiskonnatüübile iseloomulik rahvastiku jaotus, kus sarnaste sotsiaalsete tunnustega sotsiaalne kihistus inimrühmad on järjestatud kihtidesse ehk straatumitesse vastavalt neile kuuluvatele majanduslikele, kultuurilistele või poliitilistele ressurssidele (kõrgemad straatumid omavad rohkem või enam väärtustatud ressursse) sotsiaalne struktuur ühele ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega kategooriateksklassideks, kihtideks, gruppideks. Sotsiaalse struktuuri aluseks võivad olla demograafilised, etnilised või majanduslikud kriteeriumid.
diktaatorlike võimustruktuuride ja -suhete asendamine demokraatlikega. Siirdeperioodi tunnusteks on ühiskonna kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete parameetrite kiire muutumine. "sinikraed" - C.Wright Millsi poolt kasutusele võetud termin, millega ta tähistas postindustriaalse ühiskonna tööstustöölisi. Analoogiliselt võttis teadlane kasutusele termini valgekraed, et tähistada teenindussektoris hõivatud inimesi. sotsiaalsed straatumid e. sotsiaalsed kihid (2) - sarnaste ressursside ja sotsiaalsete parameetritega inimeste kategooria (näit. intelligents, aristokraatia, äärerühmad, eliit) sotsiaalne kodakondsus (5) - Briti sotsioloogi T.H.Marshalli teooriast pärinev põhimõte, mille kohaselt igaühele peab riigi poolt olema garanteeritud tasuta haridus, tervishoid ja inimväärne sissetulek sotsiaalmajanduslikud õigused (5) - Euroopa Nõukogu Sotsiaalhartas fikseeritud
Kontrollitud ja korrastatud elu ühiskonnas 4. Kontrollitud isikute ja neid kontrolliva personali omavaheline konflikt Mida tähendab sotsiaalne kihistumine? sotsiaalne stratifikatsioon e. sotsiaalne kihistus teatud ühiskonnatüübile iseloomulik rahvastiku jaotus, kus sarnaste sotsiaalsete tunnustega inimrühmad on järjestatud kihtidesse ehk straatumitesse vastavalt neile kuuluvatele majanduslikele, kultuurilistele või poliitilistele ressurssidele (kõrgemad straatumid omavad rohkem või enam väärtustatud ressursse). Iseloomustab ühiskonda, mitte lihtsalt inimesi. Inimesed ei ole võrdsed, meil on erinevad omadused, oskused ning teadmised. Ressursid on piiratud. Ebavõrdsus on vajalik ning kasulik. Millist kolm sotsiaalse kihistumise dimensiooni pakub Max Weber. Võim, prestiiz ja omand. Kastisüsteem, seisusüsteem ja klassisüsteem. - klassijaotuse alusena eristab majanduslikku (=eluvõimalused), sotsiaalset ja ühiste huvide möödet.
Sotsiaalne stratifikatsioon ehk kihistumine (lad k stratum, strata tase, tasemed => stratifikatsiooni mõiste võetud üle geoloogiast erinevad maapinna kihid) võimu, prestiizi ja omandi ebavõrdsel jagunemisel põhinev staatuste hierarhia. · võim võime sundida teistele inimestele oma tahet peale · prestiiz lugupeetavus, teiste inimeste austus · omand varandus Reeglina eristatakse kolme kihti: ülem-, kesk- ja alamkiht - straatumid Sotsiaalne stratifikatsioon ehk ebavõrdsus ehk kihistumine (vertikaalne dimensioon) inimeste vahelised erinevused hüvedes (raha, staatus), mis seavad osad inimesed paremasse olukorda kui teised. Sotsiaalne hierarhia kõrgest madalani järjestatud sotsiaalsete staatuste kogum Ebavõrdse kohtlemise alused: · oskused · sissetulek · sugu · vanus · rass · religioon
annaabi.ee 
