kaunitamisest o Bontemps- Francois I hauamonumendi skulptuurid o Pilon- Katarina de Medici tellimusel tehtud hauamonument Madalmaad: o Võrreldes maalikunstiga oli skulptuur tagaplaanil o Parimad näited puuskulptuurist, nikerdatud altarid o Nimekaim Borman- Georgi altar Brüsselis Saksamaa: o Tõus algas 15.saj II poolel o Püha Saksa-Rooma keisririigi koosseisus olid väikeriigid iseseisvad o Nürnberg, kus tegutsesid Stors-Krakowi jaoks Maarja altar ja Kraft- 7 reljeefi, kujutasid Kristuse ristilkandmist o Würtsburgis tegutses Riemenschneider, tegi Rottenburgi kiriku jaoks nikerdatud altari Kristuse ristilkandmisega o Lübeck oli oluline o Notke- kuulsaim töö Stockholmis praeguses Nikolai kirikus, puuskulptuur ,,Püha Jüri võitleb lohega". Eestisse tegi Pühavaimu kiriku alatari o Rode- tegutses peamiselt maalijana, nikerdatud altar, Niguliste kiriku altar MAALIKUNST:
Joyce’i “Eveline”´i Sündmuste järjestus: ühtaegu nii lihtne kui komplitseeritud. Põhiaeg on õhtu. Kaks stseeni: 1)Evelin istub akna all, kuni tema püstitõusmiseni 2)Aeg on sama õhtu, kuid lugu liigub läbi laia ajaprisma Eveline’i mõtetes. Skemaatiliselt: A. Põhiaeg (esimene stseen) B. Lapsepõlv C. Põhiaeg D. Lõik, mille juurde hiljem tagasi pöördutakse E. Hiljutine minevik (Miss Gavan ja Stors`id) F. Tulevik (tema uus kodu) G. Hiljutine minevik (laupäeva õhtu) H. Tulevik I. Hiljutine minevik (Eveline`i suhe Frankiga) J. Varasem minevik (Franki tagamaad) K. Põhiaeg L. Varasem minevik (Eveline`i ema haigus ja surm) M. Põhiaeg segatud tulevikuga N. Ellipsid põhiajas O Põhiaeg (kogu teine stseen) Kahte stseeni on mahutatud kuus erinevat ajaetappi Eveline`i elust. Eveline`i mõtted liiguvad pidevalt minevikust tulevikku. Kuid tema jaoks on tulevik kõige halvemal