Naer totalitaarse filosoofia vastu Autor: Leonid Stolovits, Tõlkinud: Toomas Kall Nõukogude aja näiliselt kõigutamatu ideoloogia, kus keskne koht oli antud marksistlik- leninlikule filosoofiale, varises ootamatult kiiresti põrmuks Mis ei tähenda, et kõik selle ideoloogia pooldajad oleksid selle maha jätnud. Veel enam, aeg-ajalt ilmuvad lagedale omamoodi tagasipöördujad. Kuid tagasipöördumatuid on hulga rohkem.1 Küsimusele, miks toimus nõukogude ideoloogia krahh nii tormiliselt vastab Stolovits, et nii
tunnetusega tegelevale loogikale. Esteetika ajalugude kirjutajad algavad esteetika ajalooga kaugemalt reeglina Antiik-Kreekast st mitte aastast 1735, kui Baumgarten sõna ,,esteetika" kasutusele võttis. 2. Iseloomustage esteetikat teadusena ja filosoofiana! 1. Esteetika kui Teadus: käsitletud teadusena filosoofia seisukohalt ja teaduse seisukohalt. Esteetika on teadus mõnede filosoofide arvates (Gatz, Bahm, Munro), eriti Nõukogude marksistlikus esteetikas (Kagan, Stolovits, Borev). ,,Esteetika" teadus inimese poolt maailma esteetilise omandamise seaduspärasustest, arenemise olemusest ja seadustest, kunstist kui selle omandamise erilise vormi ühiskondlik-ümberkujundavast osast. Üheks esteetika-teaduse näiteks on eksperimentaalesteetika, mille rajajaks on Gustav Theodor Fechner. Eksperimentaalesteetika uurib moodsa psühholoogia vahenditega esteetilisi eelistusi, meeldimust, kunstikogemist jne. Eksperimentaalesteetika mõttes saab uurida kunstniku
annaabi.ee 
