Kuld on keemiliselt passiivne, ta reageerib ainult väga väheste ainete segudega (nt. kuningveega, mis on lämmastik- ja kloriidhappe segu). Kulla tähiseks on Au, mis tuleb ladinakeelest sõnast aurum. Kuld on kollane, ilus, väga pehme ja plastne raskemetall, mis juhib hästi soojust ja elektrit. Looduses leidub kuld põhiliselt ehedal kujul. Seda kaevandatakse maapõuest. Kuna kuld asub sügaval maa sees, siis selle kaevandamiseks on loodud madalaid kaldtunneleid ehk stolle. Metalle leidub sageli koos teiste kivimmaterjalidega maakides, samuti ka kulda. Selleks, et metalli saaks maagist eraldada, peab seda kõrgahjus kuumutama. Seda protsessi nimetatakse sulatamiseks. Kuna kuld on puhta metallina pehme, siis lisatakse talle teisi metalle, et kuld oleks vastupidavam ja tugevam. Kõige sagedamini kasutatakse lisanditena hõbedat (Ag), vaske (Cu), plaatinat (Pt), pallaadiumi (Pd) ja niklit (Ni). Kulla
Fraqueza, M. J., A. S. Barreto, and A. M. Ribeiro. 2007. EC 2004/852. 2004. Regulation (EC) No 852/2004 of HACCP. In Handbook of Fermented Meat and the European Parliament and of the Council of 29 Poultry, edited by F. Toldrá. London: Blackwell April 2004 on the hygiene of foodstuffs. Official Publishing. Journal of the European Union L 139. Fredriksoon-Ahomaa, M., A. Stolle, and R. Stephan. EC 2004/853. 2004. Regulation (EC) No 853/2004 of 2007. Prevalence of pathogenic Yersinia enterocolit- the European Parliament and of the Council of 29 ica in pigs slaughtered at a Swiss abattoir. International April 2004 laying down specific hygiene rules for Journal of Food Microbiology 119:207–212. food of animal origin. Official Journal of the European FSIS. 2007. FSIS National Residue Program (NRP) for
annaabi.ee 
