Hea mõiste pärinevat naudingu- kogemusest, halva mõiste valu-kogemusest, ja seetõttu peab võimalikult hea elu olema võimalikult nauditav elu. Niisiis tulenevad naudingust ja kannatusest epikuurlaste hinnangul inimeste vahetud väärtustamised, mida kõik sooritavad ja keegi ei saa vältida. Oma vahendituses ei ole sellised väärtustamised mitte mingi mõistusliku argumentatsiooniga kõrvaldatavad. See on epikuurlaste peamine erimeelsus stoikutega. Stoikute hinnang inimlikule elusituatsioonile oli selline, mille kohaselt igasugusele väärtustamisele eelneb mõistuslik “nõustumine”, mis on täielikult vaba, s.t. indiviidi poolt täielikult kontrollitav. Just niisugust vabadust inimesel epikuurlaste hinnangul ei ole. Mõistus saab küll tuletada ühest väärtusest teisi, kuid ta ei ole võimeline teostama algseid väärtustamisi. Algupärased väärtused tulenevad inimese
See, mis teda eristab, on sisemiselt ükskõikne hoiak enesealalhoiu seisukohalt eelistatavatesse asjadesse, mida ta püüab omada. Ühe eluviisi eetilise õigustatuse üle saab otsustada üksnes sisemise hoiaku alusel, mitte selle välise käigu alusel. Kõik teod, mis on sooritatud vooruslikust hoiakust lähtudes, on õigustatud, kõik teod, mis on sooritatud voorusetust hoiakust lähtudes, on õigustamatud. Eelpoolkirjeldatud ükskõiksuse saavutatavuse seadsid kahtluse alla teised, stoikutega konkureerivad filosoofiakoolid. Stoikute oponendid väitsid, et enesealalhoiuks positiivse tähendusega nähtusi ei saa inimene mitte pidada hüvedeks, ja kui ta nendest ilma on, tähendab see tema jaoks paratamatult seda, et ta ei saa olla õnnelik. Stoikud seevastu kinnitasid, et niisugune väärtustamine ei tulene vahetult läbielamisest, vaid põhineb eelnevale mõistusotsustusele. Stoikute vaated ühiskonnale, riigile ja õigusele . Õnnelikkuse seisukohalt pidanuks tark suhtuma
annaabi.ee 
