sellist, mida tavaliste arusaamade kohaselt peetakse õnnetuseks), on suuteline mitte kaotama enesevalitsemist ning jääma häirimatuks. Stoikud ütlesid: tark on apathos. See ei tähenda mitte apaatsust selle sõna tänapäevases tähenduses, vaid võimet taluda kõiki võimalikke saatusepöördeid ilma afekteerivate läbielamisteta. Me kasutame tänapäevalgi sellise inimese kohta väljendit “ta talub saatuse lööke stoiliselt”. Selle väljendi algne tähendus on “stoikule kohaselt”. Kuid “apaatia” on üksnes õnnelikkuse negatiivne iseloomustus, st selle määratlusega üteldakse, mida õnnelikul inimesel ei ole – tal ei ole afekte. Positiivse määratluse järgi seisneb õnnelikkus selles, et saavutatakse enda poolt seatud eesmärgid. Tark saavutab kõik endale seatud eesmärgid, sest ta seab endale üksnes selliseid eesmärke, mis on kindlasti saavutatavad. Tarkus peab endas muidugi kätkema ka vastavat
Otsustas suunduda Kreekasse, esines lõputul arvul Kreeka linnades. Kavalad kreeklased jagasid kasu ära, kingisid talle 1800 võidupärga. 2 aastat olid riigiasjad laokil, kui Nero Kreekas esines. Näidend ,,Keiser Nero surm". Talle soovitati lõpetada elu enesetapuga, selleasemel hakkas ta aga andma etendust. 69.aastal eKr suri Nero, 65 eKr suri Seneca näitas õiget stoilikku surma. Nero saatis Senecale käsu ennast tappa, sest see oli võimalus surra väärikalt. Seneca suri stoikule vääriliselt. Ta kutsus kokku oma sõbrad. Vikses vestluses ja flöödimängu saatel heitis sooja vanni ja lõikas veenid läbi suri nii nagu stoiku pidi surema. Nero ei surnud aga stoikule vastavalt. Ta küll tappis ennast ise, kuid viimases hädas. Nero suhted kristlastega: kristlaste tagakiusamine ja hukkamine. Stoikud harjutasid end surmaga kui millegi ebameeldivaga. Kristlaste jaoks see ebameeldiv ei olnud, nad läksid surma märtritena. 13. Mida teadis keskaeg antiikteatrist?
annaabi.ee 
