mahule võib modelleerida nii determineeritud multiplikatiivse indeksanalüüsi mudeliga kui ka paaris- või mitmese regressiooni mudelitega. Nende mudelite konstrueerimise eeldused ja infobaas erinevad, samuti nagu ei lange kokku nende mudelite eksperimentides kasutamise võimalused. Mudelitüüp valitakse lähtuvalt püstitatud ülesande iseloomust ja lahendamise tingimstest. Selles mõttes on õige rääkida mitte determineeritud ja stohhastilistest mudelitest, vaid determineeritud ja stohhastilistest lähenemisviisist näitajate seoste modellerimisele. Ühe ja sama seose uurimisele võib läheneda determineeritud ja stohhastiliste meetoditega. Valiku määravad meetodite ülesehituse spetsiifilised omadused, nende abil koostatud mudelite käitumine eksperimenteerimisel. Järelikult, valiku määravad püstitatud ülesande olemus ja selle lahendamise vahendite võimalus. 21. peatükk 187
Ja selles keerukuses on evolutsiooniline aeg (st. keskkonna muutumine) parameetriks, mida kiputakse unustama. Ja teine interpretatsiooniliste vigade allikas on selles, et samas kui mingi adaptatsioon võib tekkida paljude erinevate põhjuste survel, suudetakse näha vaid ühte. Bioloogidel pole mingit ühtset ja selget seisukohta sellest, kas adaptatsioonid on valdavalt täiuslikud, või valdavalt valik kahest halvast vähema vahel, ehk siis valdavalt stohhastilistest protsessidest tingitud juhuste kuhjumine. Kuidas siiski tunda ära adaptatsioone? On olemas kriteeriume, mis võimaldavad tunda ära adaptatiivseid muudatusi - s.o eristada neid muulaadsetest muudatustest. Kuid kuna evolutsioon on valdavalt graduaalne - koosnev tohutust hulgast pisikestest etappidest, siis on alatasa raske ja lausa võimatu öelda, kas mingi konkreetne muutus oli adaptatiivne. Isegi kui üldsuuna puhul pole nagu kahtlust. Lisaks küsimus, kui kaua üldsuund kehtib